Liigu edasi põhisisu juurde
Blog
Blog

Juuli Nemvalts: Majanduslangus näitab elukestva õppe vajalikkust

Koroonaviirus on paisanud Eesti majanduse suures pildis kreeni. Kui palju tegi ettevõtetes laastamistööd  möödunudkevadine eriolukord ja kui palju mõjutasid hilisemad sulgemised, selgub alles tagantjärgi. Kindel on see, et kõige nõrgem lüli – töötaja, peab kandma kõige suuremat koormust. Olgu selleks siis drastiliselt vähenenud töötasu või äkiline töökaotus. Tahtmatult tekib küsimus kuidas selles uues olukorras, kus vanad reeglid ja tuttavad situatsioonid ei toimi, hakkama saada?

Artikli autor Juuli Nemvalts töötab ajakirjanikuna. Inimeste arendamine pakub talle endale suurt rõõmu ja rahuldust. Seetõttu oli asjade loomulik käik, et ta asus ülemöödunud sügisel õppima andragoogikat Tallinna Ülikoolis.

 

Koroonaviirus on paisanud Eesti majanduse suures pildis kreeni. Kui palju tegi ettevõtetes laastamistööd  möödunudkevadine eriolukord ja kui palju mõjutasid hilisemad sulgemised, selgub alles tagantjärele. Kindel on see, et kõige nõrgem lüli – töötaja, peab kandma kõige suuremat koormust. Olgu selleks siis drastiliselt vähenenud töötasu või äkiline töökaotus. Tahtmatult tekib küsimus, kuidas selles uues olukorras, kus vanad reeglid ja tuttavad situatsioonid ei toimi, hakkama saada?

Foto: Visualhunt CC BY-ND

Ilmselgelt on tööturul eelis neil töövõtjatel, kes tulevad paremini toime muutustega. Olgu selleks siis kõrgem stressi- ja pingetaluvus või oskus keerulistel aegadel hoolitseda mitte ainult kätepesu vaid ka psühholoogilise hügieeni eest. Mida paremas vaimses seisukorras me oleme, seda kiiremini tuleme toime töökoha kaotuse, sissetulekute vähenemise või senise elustandardi muutustega. Uskudes enda võimetesse ja nähes ka kaoses võimalusi, millest kinni hakata, oleme õhtu lõpuks lootusrikkamad, motiveeritumad ja edukamad.

Heas stardipositsioonis on need inimesed, kes varasemalt on tegelenud enesetäiendamisega ja kelle emotsionaalne pagas on täidetud tõeste eneseuskumuste ja elutervete mõttemustritega. Nii suudab inimene ennast seesmiselt toetada ja motiveerida. Paljuski baseeruvad omandatud oskused varasemalt õpitule nagu ka oskused enda eest targalt hoolt kanda ning vähetähtis ei ole ka õigete, inimest toetavate hoiakute ja uskumuste evimine ning kognitiivsed oskused nagu funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus ja probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas. Hoiakuliste barjääridena ehk ebatõeste uskumustena saab tuua näite Haridusministeeriumi tellitud PIAAC uuringust „Oskused ja elukestev õpe: kellelt ja mida on Eestil oskuste parandamiseks õppida?”, kus nenditakse varasemate uuringute tulemuste valguses, et Eestis on nende üle 40-aastaste osakaal, kes peavad end õppimiseks liiga vanaks, märgatavalt suurem kui enamikus Euroopa riikides.

Siin jõuamegi elukestva õppe juurde, mis oma variatiivsuses pakub elanikkonnale tohutuid võimalusi ja eeliseid. Kui räägime täiskasvanute oskustest, mis nii tööelus kui elukestva õppe osalemisel on fundamentaalse mõjuga, siis nendeks on eelmainitud kognitiivseid oskused. Bostoni Northeasterni Ülikooli sotsioloogiaprofessor Michael J. Handeli sõnul on neid oskusi ka kõige rohkem inimestel mõõdetud ja need on olnud enamiku oskusi puudutavate debattide keskmes. Eelmainitud PIAAC uuring toob samuti välja, et nimetatud oskused, eriti aga funktsionaalne lugemisoskus, on muutuvas keskkonnas toimetuleku, uute teadmiste ja oskuste omandamise ning seega ka elukestvas õppes osalemise alus.

Varasemates uuringutes on teadlased Desjardins ja Rubenson (2011) välja toonud, et kõige vähem osalevad koolitustes või kavatsevad osaleda need, kelle funktsionaalse kirjaoskuse tase on kõige madalam, ning kõige enam need, kellel see on kõrgeim. See tähendab, et elukestvas õppes osalemine on vähem tõenäoline just madalamate oskuste tasemega inimeste seas.

Seega võime nentida, et kuigi elukestev õpe pakuks osalejatele suurimaid võimalusi enda tööelu ümberkorraldamisel ja muutustega paremini hakkama saamist, jäävad paljudel eestimaalastel need võimalused kasutamata või osaletakse neis oluliselt väiksemas mahus, just madalate baasiliste oskuste tõttu nagu selgub PIAAC uuringust. Ka Inglismaal tehtud täiskasvanud elanikkonna uuringul selgus, et madala baasiliste oskuste tasemega täiskasvanud osalevad kõige vähem ka vastavate oskuste arendamisele suunatud programmides ja nad on vähem kindlad oma koolitusvajaduses. Elukestva õppe levimine ja positiivne kuvand elanikkonna hulgas on suuresti tingitud baasoskuste rahuldavast tasemest, mis selles valguses omandavad eriti märgilise sõnumi.

Allikas: PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 2 „Oskused ja elukestev õpe: kellelt ja mida on Eestil oskuste parandamiseks õppida?”

--

Artikkel on esmakordselt ilmunud 2020. aasta kevadel Tallinna Ülikooli andragoogikatudengite veebilehel ainekursuse "Esitlus- ja aruteluoskused" kursusetööna ja seda on toimetatud 2021. aasta märtsis.

Login (1)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvata aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell  10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel