chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Kultuuridevaheline õpe täiskasvanuhariduses

29/05/2018
looja David Mallows
Keel: ET
Document available also in: EN EL LV FI DE SL HU ES FR IT PL RO NL

/et/file/intercultural-learningIntercultural learning

Intercultural learning

 

David Mallows mõlgutab mõtteid selle üle, kuidas tõhustada sisserändajatele pakutavat kultuuridevahelist õpet, nii et see aitaks sisserändajatel integreeruda vastuvõtvasse riiki ja kohalikku kogukonda ning tõstaks seeläbi nende kultuurialast teadlikkust.

 

Võtmeks on kriitiline teadlikkus

Epale maikuu netisaate sisuks oli arutelu kultuuridevahelise õppe üle täiskasvanuhariduses. Täpsem taust oli migratsioon Euroopas. Suure osa Euroopasse saabuvate täiskasvanute jaoks on vastuvõtva kogukonna kultuuri mõistmine äärmiselt oluline. Kultuuride erinevusest tekkiv vääritimõistmine, mille põhjuseks on sageli moonutatud informatsioon, võib mõjuda kahjulikult sisserändajate eneseusaldusele. See omakorda raskendab uude ühiskonda sulandumist. Muidugi on kultuuridel olemas oma piirangud, mille põhjal eristatakse rühma kuulumist või mittekuulumist. Vääritimõistmine tekib siis, kui uude kultuuriruumi surutud inimesed põrkavad kokku täiesti erineva kultuuriga. See võib kaasa tuua usaldamatuse, hirmu ja sellest tuleneva ksenofoobia. Peremeeskultuuri liikmed võivad tunda võõristust mõningate sisserändajate kultuuri elementide vastu see ja võib seada ranged piirangud nende soovile sisserändajaid abistada või toetada. Halvimal juhul võib see kaasa tuua negatiivse reaktsiooni ja absoluutse soovimatuse teistsuguse kultuuritaustaga inimesi aktsepteerida, ja seda ainult sel põhjusel, et nad on „muulased“. Selle taustal peaks täiskasvanute koolitajate eesmärgiks olema kõigi oma õpilaste hulgas kriitilise meele arendamine, mis annaks neile julguse ja valmisoleku valitsevat sotsiaalmajanduslikku kultuuri kahtluse alla seada, mõista ksenofoobia juuri ja sellele vastu hakata.

 

Pinnapealsus ja sisemine kultuur

Milline võiks täiskasvanuhariduse roll olla sellel teemal? Kõigepealt tuleb meil kokku leppida, mida me mõistame „kultuuri“  all. Inglismaal haridusasutustes on levinud komme, et erinevaid kultuure esindavaid inimeste saavutusi „tähistatakse“ teadetetahvlitel ja avalikel esitlustel. Nendel teadetetahvlitel on reeglina pildid ja tekstid viie „põhinäitaja“ kohta: toit, mood, kuulsad inimesed, festivalid ja lipud. Aga mida räägivad need viis näitajat inimese või kogukonna tõelise kultuuri kohta? Mida räägivad krõbekartulid ja kala või David Beckham tegelikult teile inglise kultuurist?

Neid „viit põhinäitajat“ võib pidada pinnapealseks kultuuriks – kultuuriks, mis on nähtav, kuuldav ja katsutav. Vastukaaluks võib seada sisemise kultuuri, mis hõlmab tõekspidamisi, väärtusi ja mõtteviisi. Vastupidiselt pinnapealsele kultuurile on sisemine kultuur sageli alateadlik, me ei pruugi isegi teadvustada, et meie seisukohad on pärit meie kultuurist. Sageli on need seisukohad subjektiivsed, langedes osaliselt kokku teiste samast „kogukonnast“ pärit inimeste arvamusega, kuid teinekord on see reaktsiooniks meie kohalikele ja isiklikele kogemustele. Meie jaoks on kõige tähtsam asjaolu, et kui pinnapealne kultuur on eranditult sisseõpitud ja aldis pidevatele muutustele, siis sisemine kultuur omandatakse tingimusteta, põhiliselt kogemuste kaudu, ja seda on väga raske muuta. See sügavam kultuurivorm võib olla seotud religiooni mõjuga, ühiskondlike normidega, erineva tausta mõjuga, noorte ja vanade erineva hoiakuga või ühise ajalooliste arusaamaga isegi juhul, kui tegu on väärinformatsiooniga. Need kultuurielemendid juhivad meie igapäevast käitumist ja otsustusvõimet.

Niisiis – kui meie, täiskasvanute koolitajad – otsustame õpetada peremeeskultuuri kultuuridevahelise õppeprogrammi osana, peaksime tegema seda oma kultuuri sisemiste väärtuste ja mitte sümbolite kaudu. Selle asemel, et rääkida teatud rahvuspüha tähistamisest, peaksime keskenduma ühiskondlikele normidele ja sellele, kuidas need mõjutavad sisserändajate igapäevast suhtluskogemust – mis ongi potentsiaalseks takistuseks integratsiooni ja heaolu teel.

 

Ära seleta – näita!

Meil tuleb meeles pidada ka seda, et näitlikul demonstreerimisel on võimsam mõju kui selgitustööl. Peremeeskultuuri esindajatena peaksime arendama omaenda kriitilist teadlikkust peremeeskultuurist, et suuta selgesõnaliselt lahti seletada igapäevaolukordades ja suhtlussituatsioonides ette tulevaid oletusi sisserändajate kogemuste kohta. EPALE netisaates tegi minu kolleeg Markus Palmen väga hea tähelepaneku, et meie klassiruumid on juba iseenesest kultuuriesindused ja näitavad, kuidas me haridust määratleme. Formaalsete haridussüsteemidega harjunud sisserändajate jaoks võib näiteks õpiringide mõiste või loomingulisuse lülitamine õppeprotsessi või klassiruumi vähem hierarhiline iseloom või vastastikku õppimine ja hindamine olla täielikuks šokiks. Meie ettekujutust haridusest ei pruugi leida mõistmist teiste kultuuride esindajate poolt ja see kehtib ka paljude muude argielu vaatenurkade puhul.

 

Integratsioon on kahesuunaline liiklus

Meie kultuuridevahelises arutelus on oluline mitte võtta hoiakut, et sisserändajate õpetamine seisneb ainult neile „meie“ kultuuri õpetamises. Integratsioon ei tähenda ainult seda, et antakse sisserändajatele vahendid uude ühiskonda sobitumiseks ja seal läbi löömiseks, vaid ka soovi seda pärssivate takistuste eemaldamiseks. Ühest küljest võib integratsiooni võrrelda vanas stiilis assimilatsiooniga; sisserändaja loobub oma kultuurist ja kohandub uue riigi keelega, kultuuriga ja tavadega. Teisest küljest nähakse seda kui kahesuunalist protsessi, kus sisserändajad ja vastuvõttev kogukond üksteisega vastastikku kohanevad. Siin – kahesuunalises liikluses – mängibki täiskasvanuharidus olulist rolli, julgustades täiskasvanuid kõigis kogukondades mõistma oma sisemist varjatud kultuuri ning vastuolusid ja võimalikke pingeid kogukonna erinevate kultuuride vahel. Kultuuridevaheline õpe võib leida suurt toetust just kogukonna liikmetega suhtlemise läbi, kus sisemise kultuuri elemendid seletatakse lahti ja arutatakse läbi.

Selleks, et täiskasvanuharidus saaks anda oma panuse kultuuriliselt rikka, teadliku ja ühtlasi harmoonilise ühiskonna jaoks, tuleb meil üritada kaasata vastuvõttev kogukond sisserändajate haridusprogrammidesse ning võtta omaks multikultuurne lähenemisviis, mis rõhutab ja väärtustab  sisserändajate kultuuri samavõrra kui vastuvõtva kogukonna kultuuri.


David Mallows’il on 30-aastane kogemus täiskasvanuhariduses õpetajana, õpetajate koolitajana, tegevjuhi ja teadustöötajana.  Varem oli ta Riikliku täiskasvanuhariduse teadus- ja arenduskeskuse teadusdirektor. Varem töötas ta  teadusdirektorina Londoni Ülikooli UCL haridusinstituudi riiklikus täiskasvanute kirja- ja arvutusoskuse  teadus- ja arenduskeskuses (NRDC) ja praegu on ta EPALE raames tegutseva Euroopa põhioskuste võrgustiku temaatiline koordinaator eluks vajalike oskuste valdkonnas.

 

Tekst on algselt avaldatud inglise keeles.
 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
  • Kasutaja Filomena Montella pilt

    I totally agree with the above. As a history teacher in evening classes, I base my lessons on sources and on the comparison of different cultures for a truly inclusive approach. Even with the teaching of Italian literature I propose a comparison of the texts from a thematic and formal point of view. The cultural comparison is richness and enrichment for the host community and for the guests who voluntarily choose to stay with it or not.
  • Kasutaja Guenther Dichatschek MSc pilt
    Im "Netzwerk gegen Gewalt" sind Anregungen zur Interkulturalität in der Erwachsenenbildung enthalten. Voraussetzung scheint ein Wissen von interkultureller Kompetenz und Politischer Bildung zu sein. Nach den bisherige Erfahrungen ist die Zahl der Teilnehmenden gering. Allerdings bei den notwendigen Sprachschulungen ist große Bedarf vorhanden.

    "Allgemeine Erwachsenenbildung" kämpft mit wenig Interesse, wenngleich die Notwendigkeit interkultureller und politischer Bildung vorhanden ist. Ebenso notwendig ist die Aus- und Fortbildung Lehrender in der Erwachsenenbildung.

    IT-Hinweise
    www.netzwerkgegengewalt.org > Index: Erwachsenenbildung, Interkulturelle Kompetenz, Lernkulturen in der Erwachsenenbildung, Vorberufliche Bildung in Österreich, Politische Bildung, Diakonisches Lernen und Lehren

    Dr. Günther Dichatschek MSc  -  stv. Leiter des Evangelischen Bildungswerks in Tirol, Kursleiter/Lehrender an den Volkshochschulen des Landes Salzburg in Zell/See, Mittersill, Saalfelden und Stadt Salzburg, Lehrbeauftragter im Fachbereich Geschichte/Universität Salzburg/Lehramt/Didaktik der Politischen Bildung  - Absolvent der Universitätslehrgänge Politische Bildung/Universität Salzburg-Klagenfurt(2008) und Interkulturelle Kompetenz/Universität Salzburg(2012), der Weiterbildungsakademie Österreich(2010), des Internen Lehrgangs für Hochschuldidaktik/Universität Salzburg(2016), des Fernstudiums Erwachsenenbildung/Evangelische Arbeitsstelle Fernstudium-Comenius Institut Münster(2018) 
     





  • Kasutaja Karina Tambovska pilt
    Raksts skar mūsdienu ļoti aktuālo tēmu, jo migrācija turpina savu aktīvo darbību. Cilvēks var adoptēties gandrīz jebkurā kultūrā, jo cilvēkam ir jāizdzīvo. Biežāk cilvēks pats atrod to zelta griezumu starp savu kultūru un citas vides kultūru un tas ir tā ”pieredze” – saprast, pieņemt, secināt, veidot attieksmi utt. Retāk cilvēks gatavs pārņemt citu kultūru, ja pat dzīvo citā kultūras vidē visu savu mūžu. Manuprāt, jāzina valoda, bez tas nav iespējams pilnīgi saprast kultūru, jo saprašana vairākkārt realizējas socializācijā. Kā minēts rakstā – parādīšana darbojas daudz labāk nekā izskaidrošana – cilvēkam ne tikai jāzina teorija, bet jāpārbauda to praksē, kā jebkurā lietā. Protams, tas ir svarīgi un lietderīgi izskaidrot un parādīt cilvēkiem (iebraucējiem) kāda ir uzņēmējvalsts iekšējā kultūra, dzīvojošo cilvēku uzskati un vērtībās, domāšanas veids, tāda veidā pazeminās starpkultūru konfliktu skaits un paaugstinās spēja iebraucējiem iekļauties vietējā sabiedrībā.
  • Kasutaja David Mallows pilt
    I've asked Google to translate it for those of us who don't speak Latvian: 
    The article touches upon today's very topical issue, as migration continues its active work. A person can be adopted in almost any culture as a person must survive. More often, a person finds himself a golden cut between his culture and other cultures of the environment and this is his "experience" - to understand, accept, conclude, form an attitude, etc. Unlikely, a person is prepared to take on another culture, even if he lives in another cultural environment for his entire life. In my opinion, it is necessary to know the language, without it it is impossible to fully understand the culture, because understanding is realised in socialisation many times. As mentioned in the article, displaying works much better than explaining - people need not only know the theory but have to test it in practice, as in any case. Of course, it is important and useful to explain and demonstrate to people (inmates) the host culture, the attitudes and values ​​of the people living in it, the way of thinking, thus reducing the number of intercultural conflicts and increasing the ability of immigrants to enter the local community.
  • Kasutaja Ināra Juškāne pilt
    Raksts skar ļoti nozīmīgu un modernajā sabiedrībā ļoti aktuālu integrācijas jautājumu caur kultūru izpratni. Ikdienā strādājot un skaidrojot jauniešiem dažādu kultūras izpausmju formu jautājumus, šajā rakstā atradu arī sev noderīgas atziņas, kā cilvēks no malas vispirms redz citas tautas kultūru, ar ko tā vispirms to asociē. Šeit atradu skaidrojumu tam virspusējam jeb ārējam kultūras redzējumam un iekšējam. Un tieši šis otrais tik tiešām ir tas dziļākais redzējums, ko visgrūtāk uzreiz ieraudzīt un saprast - uzskatus, vērtības un domāšanas veids. To var atklāt tikai esot informētam ne tikai kaut kur sēžot lekcijās, auditorijās, bet gan iepazīstot konkrētās tautas kultūru tieši praksē - vērojot un domājot līdzi tam, ko tu redzi. Viena no labākajām atziņām, ko šajā rakstā atklāju, ka kultūras elementi ir pamatā mūsu uzvedībai un sabiedrības lēmumiem. Bet tā arī ir. To dziļāko katras tautas kultūras būtību tik tiešām nevar atklāt tikai zinot konkrētās tautas simbolus, bet gan iepazīstot kultūras vērtības, ko var atklāt tikai līdzvērojot, kā tauta uzvedas ikdienā caur sociālajām normām, un tad, kā tā kopj savas tradīcijas, kas veido tās vērtības.      
  • Kasutaja David Mallows pilt
    Normal 0 false false false EN-GB X-NONE X-NONE

    I've asked Google to translate it for those of us who don't speak Latvian:

    The article touches upon a very important and very modern society of issues of integration through cultural awareness. By working and explaining to young people the issues of various forms of cultural expressions, in this article I also found some useful lessons that one sees from the edge first of all with the other cultures of the people with which it is first associated with it. Here I found an explanation for this superficial or external view of culture and the inner one. And precisely this second is really the deepest vision that is most difficult to see and understand at once - views, values ​​and way of thinking. It can only be discovered by being informed, not only while sitting in lectures, in classrooms, but rather by learning the specific culture of a particular nation in practice - by observing and thinking about what you see. One of the best ideas in this article is that cultural elements are at the core of our behavior and community decisions. But that's it. Indeed, the depth of the essence of each of these folk cultures can not be revealed only by knowing the symbols of a particular nation, but by learning cultural values ​​that can be discovered only by matching, how people behave in daily life through social norms, and then, as it treats its traditions that make up its values.

  • Kasutaja Andrew McCoshan pilt
    Hi David, very though-provoking.  2 thoughts in particular:

    (i) It must take great (cultural) sensitivity to explore underlying values as you suggest 

    (ii) I wonder what experiences EPALE users have of getting host communities involved? Sounds like quite a challenge!  

    Andrew
  • Kasutaja Gina Ebner pilt
    Hi Andrew,
    I came across this fascinating article: https://www.zeit.de/zeit-magazin/leben/2017-02/sex-education-refugees-ge... This is certainly a key topic for cultural and intercultural learning! And a good example how we need to combine knowledge and social norms
    Gina
  • Kasutaja Graciela Sbertoli pilt
    I think the Scandinavian countries have a bit of experience on this. I will try to get somebody working in that field to comment this here.
  • Kasutaja David Mallows pilt
    (i) Yes, it does. But I think that for teachers working with migrants (and migrants in those teachers' classes) exploring cultural values (including, or perhaps especially, our own) is interesting and valuable (even if it is hard). 
    (ii) Good question. I would certainly be interested to hear from EPALE users about that.