chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

Ajaveeb

IKT täiskasvanuhariduses: kas ikka veel ei suudeta pakkuda optimaalseid ja jätkusuutlikke lahendusi?

23/03/2017
looja Andrew McCoshan
Keel: ET
Document available also in: EN DE ES IT FR PL LT HU DA NL HR CS FI LV EL SL

Eva Andersson Göteborgi Ülikooli hariduse ja erihariduse osakonnast väidab, et meil puuduvad endiselt täiskasvanuhariduse jaoks sobivad info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised vahendid.

Mida tähendab IKT kõrgkvaliteediline kasutamine hariduse ja koolituse vallas? Väga heaks soovituseks oleks, et IKT-d saaks kasutada viisil, mis muudab õpetamise ja õppimise tõhusamaks ja tulemuslikumaks ilma ebaproportsionaalselt suurte keskkonna-, majandus- või sotsiaalkuludeta. Kui läheneda asjale sellest vaatenurgast, tuleb tunnistada, et meil on veel pikk tee läbida, enne kui saame õppimise kasud ja kulud tasakaalu ja jõuame optimaalsete ning jätkusuutlike viisideni uute tehnoloogiate rakendamiseks.

Kasutegurid – ikka veel mitte päris optimaalsed?

Ükskõik, kas me peame silmas traditsioonilist kooli- ja ülikooliharidust või mingit laadi kombineeritud haridust või kaugõpet – turul on saadaval hulganisti infotehnoloogiavahendeid. Paljud neist on väga suureks abiks hariduse kättesaadavaks ja paindlikumaks muutmisel ning individuaalsel kohandamisel. Seni on olnud probleemiks asjaolu, et õppeplatvormid on sageli osutunud ebapiisavaks ja nende tõhusaks toimimiseks on vaja mitmete muude IKT vahendite abi. Paljud neist on kavandatud teenima mitmeid erinevaid õppevorme, mis muudab nende kasutamise kohmakaks.

Alles hiljuti muutusid kättesaadavaks „kõikehõlmavad“ platvormid, mida on lihtne kasutada ja mis sisaldavad nii suulise kui kirjaliku, nii sünkroonse kui asünkroonse infovahetuse funktsioone, kasutamiseks nii üksikult kui töörühma liikmena – need on lõplikud kriteeriumid tehnoloogiale, mida tahetakse pärast järeleproovimist rohkem kui vaid paaril korral kasutada. 

Siiski jätab ka see väljavaade veel palju soovida. Vahel mõtled, et areng edeneb väga aeglaselt, hoolimata kindlast veendumusest, et tehniliste lahenduste leidmine ei tohiks ju olla ülikeerukas.

Kui IKT kasud jäävad vahel saavutamata, mida siis öelda kulude kohta? 

Kulud – rohked, mitmesugused ja põhjendamatult suured? 

IKT vahendite valmistamisega seotud keskkonnakulud on märkimisväärsed, kuna nad sisaldavad paljusid keskkonnakahjulikke komponente, millel on kõrged  kõrvaldamiskulud. Isegi kui tasakaalustavaks võrdluseks võtta fakt, et tänu IKT-le vähenevad õpilaste reisikulud, paberikasutuskulud jne, on meil kõigil põhjust üritada neid kulusid minimeerida. Täna, kui paljud arvutid seisavad laoruumides, kuna nad ei ole piisavalt võimsad uusima tarkvaraga toimetulekuks või neid ei ole võimalik uuenenud versioonile vastavaks ajakohastada – siis muud seadmed on lattu pandud lihtsalt sellepärast, et nad leiavad liiga harva kasutust.  

Ka majanduslikke kulusid on lihtne kindlaks määrata. IKT seadmete soetamine, tarkvaralitsentsid ja -toed moodustavad suure osa täiskasvanuhariduse asutuste eelarvest. Kulude vähendamiseks on lihtne otsustada IKT vahendite tasuta versioonide kasuks. Sellega võib aga kaasneda oht, et kaotatakse kontroll sinna salvestatud materjali üle. Enamik selliseid vahendeid põhinevad serveritel, mis asuvad välismaal ja need võidakse mistahes hetkel sulgeda. Lisaaeg selleks, et õppida IKT vahendit kasutama ja see ka tegelikult kasutusele võtta tähendab jälle tohutuid kulusid. Võib vastu väita, et IKT säästab aega vähemalt haridusala haldamisel ja dokumenteerimisel; ja mis puudutab õppematerjale, siis leidub hulgaliselt suurepäraseid videoid ja muid meediakanaleid, mis on internetis tasuta saadaval. Mida rohkem me suudame jagada, seda rohkem saame me kuludest tagasi – vähemalt sel juhul, kui me kuulame „loovuskodade“ (Creative Commons) eestkostjaid. Siiski näitavad minu oma kogemused, et aeg, mis õpetajatel õnnestub selle kõige pealt kokku hoida, ei ole seni olnud kuigi märkimisväärne.  

ITK-ga seotud sotsiaalkulud kujutavad endast kogu seda frustratsiooni, mida paljud õpetajad IKT vahendeid tõhusalt kasutada üritades tunnevad. Me oleme endiselt olukorras, kus õpitegevuse jaoks mõeldud multimeediat toodetakse harva, seda vaatamata üsna kallitele stuudiotele, millesse paljud hariduskeskkonnad investeerinud on. See seab õpetajad surve alla, kuna nad tunnevad kohustust neid tehnoloogiad kasutada, isegi kui nad ei näe selles tegevuses koheseid pedagoogilisi eeliseid. Selleks, et IKT vahendeid pidevalt ja paindlikul moel kasutada, peab nende kasutus olema sama lihtne nagu klassiruumis õpilastega rääkimine või tahvlile kirjutamine. Peaks olema võimalik lihtsalt arvuti taga istet võtta ja teha vajalik multimeedia otse kasutataval õppeplatvormil ilma pikemata valmis. Enamikes hariduskeskkondades see aga nii veel ei ole, ehkki areng sinnapoole toimub. 

Tekib kaks küsimust: 

1. Miks ei ole info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaugemale arenenud, näiteks sel määral, et see sobiks õppeplatvormide jaoks?

On väikesi muutusi paremuse poole, üks korraga, ja sageli ei toimu midagi enne, kui me seda taotleme. IKT-d tootvad ettevõtted on turul võimsad tegijad ja tekib kahtlus, et on kasumlikum müüa väikeseid tooteid, mida tuleb pidevalt kohandada ja ajakohastada, kui üht sellist, mis on algusest peale töökindel ja kestab kauem.   

2. Kuidas me saame kaalukaussi kallutada pigem meie kasude kui kulude poole ja jõuda meile vajalike optimaalsete ning jätkusuutlike lahendusteni?

Vastus peitub selles, et täiskasvanuhariduse valdkonna töötajad peavad kujundama ühise arusaama, mida me IKT õppevahenditelt ootame. Suhtlusareenid nagu EPALE võivad olla selle tegevuse võtmefoorumiks. Koos moodustame me üsnagi võimsa mõjuri jätkusuutlikumaks IKT-ks ja IKT kasutuseks. Mis on teie arvamus – millised peaksid olema meie nõudmised?

Sildid:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
  • Kasutaja Ilze Seglēre pilt
    Pēc manām domām, lai izmantotu tikai IKT rīkus mācībām, būtu nepieciešams tos modernizēt, lai visi rīki būtu vienotā programmā. Izglītībā, kurā tiktu izmantots tikai IKT, būtu vairākas priekšrocības, bet vēl vairāk trūkumi. Kā vienu no trūkumiem varu minēt, interneta vai arī datora nepieejamību visiem iedzīvotajiem sev ērtā laika, piemēram, pēc darba laika beigām. Otrkārt, ne vienmēr ir pieejams internets un bieži vien notiek sistēmas darbības traucējumi, kas var pārtrūkt, piemēram, noslēguma pārbaudījuma laika. Treškārt, lielākoties jebkuram no studentiem ir nepieciešamā frontālā komunikācija ar pedagogu, kas var atbildēt uz jautājumiem, sniegt padomus un palīdzēt. No otras puses, būtu iespējams ietaupīt elektroenerģiju un ēku amortizācijas izmaksas, jo nebūtu nepieciešams tās uzturēt un izmantot. Skolēniem būtu iespējams izvēlēties mācīties sev atbilstošā laikā, piemēram, cilvēkiem, kam ir grūtības uztvert jaunu informāciju no rīta, varētu apgūt dažādas zinības vakarā. Lai šo varētu īstenot, manuprāt, būtu nepieciešamas lielas pārmaiņas, kas sasaistītos ar izglītības atzīšanu, jaunu izglītības līmeņu izveidošanu, kā arī nebūtu iespējams sekot līdzi vai studenti paši izpilda savus uzdotos darbu vai arī tos izpilda ar palīglīdzekļu palīdzību, vai arī to izdara viņu vietā kāds cits.
  • Kasutaja Sjoerd Wijkel pilt

    Wat we eigenlijk nu aan het doen zijn met YouDigIT is de kennis die we nu hebben en nu ontwikkelen over het gebruik van digitale leermiddelen versterken en verspreiden. Dat is ons antwoord op vraag 1.

    Als meer gebruikers binnen het veld van onderwijs en welzijn ervaren dat het een boost kan geven aan de ontwikkeling van de studenten / deelnemers, dan verschuift de aandacht van de kosten vanzelf naar de opbrengst die het genereert.
  • Kasutaja Fabrizio Pivari pilt

    Pay attention ITC in italian language is not translate and changed into TIC. ITC is ITC!

  • Kasutaja Piotr Peszko pilt

    Biorąc pod uwagę moje doświadczenia z kształcenia online osób dorosłych musze stwierdzić, że podstawowym ograniczeniem w kształceniu dorosłych wspieranych przez IT jest brak wymiany doświadczeń. Kształcenie dorosłych odbywa się głównie wewnątrz organizacji i na rynku polskim nie obserwuje się działań mających na celu wymianę doświadczeń. 

    W związku z tym indywidualnie podjąłem działania mające na celu wymianę takich doświadczeń zakładając grupę o nazwie eLearning Robię. Po kilku miesiącach grupa ta urosła do ponad 500 osób, które aktywnie tworzą społeczności i dzielą się tym w jaki sposób tworzą elearning, a także pomagają sobie nawzajem. 

    Myślę, że jest to kierunek, który docelowo wpłynie na lepszą wymianę doświadczeń i zbudowanie kultury otwartości.