chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Head riistad on pool tööd ka raha jagamisel

24/05/2017
by Riina Kütt
Keel: ET

/et/file/img7092jpgimg_7092.jpg

Head riistad on pool tööd – selle vanasõnaga seostasime 11. mail toimunud EPALE mitte-konverentsil arutelu teemal „Riigihangete ja ESF projektide taotlusvoorude vormi- ja sisunõuded: milline on mõju kogukonnale?“ Idee seisnes selles, et raha kui ressurss mõjutab mitte ainult selle saajaid vaid ka selle jagajaid ja mittesaajaid. Seega võiks ja isegi peaks olema rahaliste vahendite eraldamise põhimõtted läbi mõeldud pikemas ja mitmedimensioonilisemas perspektiivis kui see näib olevat praegu.

Ehkki mitte-konverentsi ideoloogia ja loogika julgustas kõiki kõigest osa saama ja arutelurühmade vahel liikuma, osutus „rahajagamise“ teema nii meeliköitvaks, et inimeste liikumine oli minimaalne. See aitas väga palju kaasa süvenemisele ja teema mõtestamisele. Samuti toetas sisukat arutelu koosseisult mitmekesine rühm: HTM esindaja, mitmed potentsiaalsed raha jagajad ning terve hulk kogemustega raha taotlejad ja realiseerijaid.

Kolmeks kõige olulisemaks tõdemuseks praeguse süsteemiga kaasnevatest negatiivsetest mõjudest kujunes järgnev:

  1. vähempakkumiste teel hangitud koolitused võimaldavad enamasti küll saavutada arvuliselt määratletud koolituse lõpetanute sihttaseme, kuid mitte alati taga need koolituse tegelikku kvaliteeti ega aita kaasa koolitusel osalejate ja koolitusvaldkonna sisulisele arengule;
  2. hanketingimused ja toetuste eraldamise reeglid esitavad kõrgeid nõudeid üldjuhul pigem korrektsele projektijuhtimisele, aga need mõjutavad liiga vähe seda, et koolitaja oleks antud olukorras parim võimalikest;
  3. raha eraldamine lähtudes põhimõtetest, mis on üles ehitatud pigem projektijuhtimise kvaliteedi tagamisele koolituse kvaliteedi tähtsustamise ees, tekitab umbusku süsteemi vastu ega aita kaasa koolitajate kogukonna arengule.

Arvamusi konkreetsetest probleemkohtadest oli mitmeid, kuid käsitlen järgnevalt vaid enam tähelepanu pälvinud valdkondi.

Osalenute poolt toodi esile, et pakkumiste puhul ei küsita enamasti koolitaja kohta täiendavaid sisulisi andmeid. Silmas peeti koolitaja varasemate klientide ja koostööpartnerite tagasisidet. Lausa kurioosse tõsiasjana ilmnes, et kuna koolitaja kohta soovitakse hankedokumentatsioonis saada sageli vaid tema nime ja minimaalset hariduse ja ametitegevuse kirjeldust, siis on esinenud juhtumeid, kus koolitaja ise ei teagi, et ta on pakkumise koostaja poolt üles antud. Nii kasutatakse ära nimekaid koolitajaid hanke või projektitaotluse koostamisel, kuid rahastuse saamisel kaasatakse hoopis vähemkompetentseid ja madalama kvalifikatsiooniga inimesi.

Samuti tõdeti, et hanked ja taotlusvoorud, kus tehniliste tingimuste all on esitatud sisuliselt kogu õppekava, alustades väljunditest ja lõpetades koolitajate omavahelise koostöö kirjeldamisega, seob koolitajat liigselt ning vähendab tema võimalusi leida õppegrupi jaoks tegelikult parimaid tulemusi andvad lahendused. Mitmetel juhtudel on selline ette antud õppekava väljundite osas üle paisutatud ning samuti ette antud ajalised raamid tegelikult ei võimalda nõutud tulemusteni jõudmist.

Võeti sõna ka sellel teemal, et Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool on sageli rahaeraldamisel eelistatud olukorras ning see on soodustanud nende jaoks mugavustsooni tekkimist. Konkurents tootmaks ja tõestamaks oma koolitamise kvaliteeti on minimaalne või isegi olematu ja see on kaasa toonud stagnatsiooni nende suurorganisatsioonide poolt pakutavas täienduskoolituse valdkonnas. Samuti selgus, et teatud struktuuriüksuste tegevuste rahastamine ja teiste mitterahastamine on toonud kaasa sisemisi hõõrumisi struktuurüksuste endi vahel ja vähendanud seeläbi ka kogukonnatunnet.

Kokkuvõtteks jõudsime tõdemusele, et riigi poolt eraldatav ja riigiasutuste poolt vahendatav rahaline ressurss ükskõik missuguse sihtgrupi koolitamise toetamiseks peaks muuhulgas teenima ka koolitajate kogukonna ja koolitusvaldkonna kvaliteedi arengu huve. Sestap sõnastasime ligi kaks tundi kestnud arutelu tulemusena ka olulise arendusettepaneku rahajagajatele – olge avatud ja kasutage EPALE platvormi, et kaasata koolitajate kogukonda senisest enam sisulisi, terviklikke ja kvaliteetseid lahendusi loovate raamhanketingimuste välja töötamiseks. EPALE näol on meil üks hea riist juba olemas. Rakendagem seda siis ka teiste kogukonda arendavate vahendite välja töötamisse.

Riina Kütt, riina@tungalkoolitus.ee, koolituskeskus Tungal asutaja, tegevjuht ja koolitaja. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli haridusteaduste magistrantuuri andragoogika erialal, tal on täiskasvanute koolitaja kutse 7 tase. Tema eriline huvi on enesejuhitud õppimine, informaalne õppimine ja õppimise läbi toimuv innovatsioon töökohas.

/et/file/img57841jpgimg_5784_1.jpg

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn