Liigu edasi põhisisu juurde
Blog
Blog

Hästi juhitud kaitseväelane annab kodanikule kindlustunde

Igapäevaelus on meile väga oluline tegeleda tavapäraste tegevustega ning jagada oma rõõme ja muresid lähedastega. Meile kui kodanikele on oluline seda teha vabas ja kaitstud ühiskonnas. Kaitsevägi omab selget ja eesmärgistatud juhtimissüsteemi, mis võib Kaitseväe teenistujatele mõjuda erinevalt ning samuti mõjutada meeskonnatööd.

Igapäevaelus on meile väga oluline tegeleda tavapäraste tegevustega ning jagada oma rõõme ja muresid lähedastega. Meile kui kodanikele on oluline seda teha vabas ja kaitstud ühiskonnas. Kaitsevägi omab selget ja eesmärgistatud juhtimissüsteemi, mis võib Kaitseväe teenistujatele mõjuda erinevalt ning samuti mõjutada meeskonnatööd.

Seda, millist mõju omab juhtimissüsteem Kaitseväe meeskondade sidususele, on uurinud oma magistritöös „Meeskonna sidusus ja juhtide mõju sidususele Eesti Kaitseväe näitel“ Tallinna Ülikooli andragoogika eriala lõpetaja Liis Loos. Uurimuse kaudu soovis Loos saada ülevaade Kaitseväe ühe üksuse meeskonna liikmete sidususe kogemisest ning meeskonna juhtide mõjudest sidususele. Saadud tulemus aitab mõista, kuidas sidusust kogetakse ja milline on selle kogemuse mõju meeskonnale.

Üheks olulisemaks meeskonnatöö osaks peetakse sidusust. Charles R. Evans ja Kenneth L. Dion ning Brian Mullen ja Carolyn Cooper leiavad, et sidusus on seotud grupi positiivsete tulemustega nagu tulemuslikkus, tööga rahulolu, psühholoogiline heaolu, töögrupi tõhusus. Kaivo Thomson ja Aave Hannus on sellele loetelule lisanud ühiste eesmärkide nimel pingutamise. Samuti on nad välja toonud, et sidusust saab hinnata kahest aspektist: eesmärgi sidusus tähistab soovi pingutada ühiselt grupi eesmärkide nimel ja sotsiaalne sidusus iseloomustab seda, kui hästi grupi liikmed omavahel läbi saavad.

 

Sidususe uurimiseks on Loos kombineerinud kahte erinevat uurimismeetodit. Kvantitatiivse uurimismeetodit kasutades sai ta teada, et uuringus osalenud Kaitseväe meeskonnaliikmed kogesid kõige enam vertikaalset sidusust. See viitab eestvedaja ja teiste grupi liikmete emotsionaalsetele ja instrumentaalsetele sidemetele, mida iseloomustavad ühtsed, terviklikud ja toetavad suhted. Uurimusest ilmnes, et Kaitseväe juhid saavad meeskonna juhtimisega hästi hakkama ning meeskond usaldab neid. Andmestiku kvalitatiivsel uurimisel selgus, et meeskonna juhid eristavad ülesandepõhist sidusust ehk ühist motiveeritud eesmärgile suunatud pühendumust grupi liikmete vahel ja sotsiaalsest sidusust ehk sarnaste suhtlemismustrite kasutamist, ühiseid eesmärke ja ülesandeid ning jagatud staatust. Lähtuvalt sellest mõjutavad juhid nii meeskonna eesmärkide saavutamist kui ka inimestevahelist suhtlust.

Liis Loosi uurimusest selgub, et sidusus on meeskonna ühtekuuluvustunne, mille tekitamisel ja hoidmisel on väga suur roll just juhtidel. Juhid mõjutavad sidusust läbi keskkonna loomise, meeskonnaliikmetega arvestamise, vastutuse jagamise ja panustamisega ühistesse üritustesse. Liis Loos on uuringu tulemustele põhinedes järeldanud, et uuritava meeskonna liikmed kogevad kõige enam vertikaalset sidusust, millele järgneb ülesande sidusus.

Sidususe osatähtsust meeskonnas ei tohi alahinnata ja selle tekkimisel ning hoidmisel on suur roll nii meeskonnaliikmetel kui ka juhtidel. Meeskondade juhtimisel peab olema paindlik, arvestades kogu meeskonna dünaamilisust. Magistritöös kajastub, et sidusus on seotud eesmärgiga, milleks võib olla mingi tulemuseni jõudmine või kindla tööülesande täitmine. Samuti mõjutavad meeskonna juhid meeskonna eesmärkide saavutamist ja meeskonna liikmete vahelist suhtlust. Magistritöö aitab paremini mõista, kuidas läbi sihipärase arendus- ja koolitustegevuse on tugevnenud sõjaväelaste grupisisene sidusus ning paranenud grupisisene mõistmine.

Magistritöö tulemustele tuginedes arvan, et meie kaitseväelased on hästi juhitud ja see annab meile kui kodanikele kindlustunde, et meie turvalisus on tagatud nii rahu ajal kui ka kriisiolukordades.

---

Age Leedo

TLÜ andragoogika magistriõppe üliõpilane

*Artikkel on valminud Tallinna Ülikooli andragoogika eriala ainekursuse „“Andragoogika kommunikatsioonioskused” raames.

 

Viidatud kirjandus:

Evans, C. R.,&  Dion, K. L. (1991). Group cohesion and performance: A meta-analysis. Small Group Research, 22. 175–186. DOI: 10.1177/1046496412468074.

Mullen, B , Cooper, C. (1994). The relationship between group cohesiveness and performance; An integration. Psvchological Bulletin, 115(2) 210–227.

Thomson, K., & Hannus, A. (2007). Grupitöö alused. Spordi üldainete õpik –Treener, tase II.

Thomson, K., Hannus, A. Spordipsühholoogia. Spordi üldained – II tase - Grupitöö alused. 177 – 182.

 

 

 

Login (0)
Sildid

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel