chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Haridusfestivalil „iduEDU“ mõeldi ka täiskasvanud õppijale

26/10/2018
by Madli Leikop
Keel: ET

Tallinnas toimunud haridusfestivalilt „iduEDU“ leidis huviline kokkupuutepunkte ka täiskasvanud õppija nädalaga, ehkki „iduEDU“ sihtrühm oli pigem üldhariduskooli õpilane ja õpetaja. Aga kust need täiskasvanud õppijad ja täiskasvanute koolitajad tulevikus tulevadki, kui praegu idudele tähelepanu ei pöörata. 

/et/file/idueduhitsajpgiduedu_hitsa.jpg

Foto: HITSA FB leht 

See oli ka haridusfestivali läbiv mõte –  iga „iduEDU“ festivalil osaleja annab oma panuse idude targale kasvamisele ning uute edulugude tagant tõukamisele. Festivalil toimusid ka elukestva õppe töötoad. Need olid mõeldud täiskasvanutele, kes soovivad poolelijäänud õpinguid jätkata, karjääris muudatust teha või oma laste (lastelaste) õpiteed toetada. 

Uus ja traditsiooniline hariduses 

Haridusfestivali avaettekandest sai mõtteid täiskasvanute õpetamise ja õppimise kohta. Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets mõtiskles uuenduste ja traditsioonide üle hariduses. Eks ole täiskasvanuhariduseski ühelt poolt suhtumist, et uuendused on head ja vajalikud, ja teisalt, et 100 aastat on ühtmoodi õpitud ja õpetatud, saab edaspidi samamoodi hakkama. „Eesti haridusuuendused on keerelnud ühe mõiste ümber: muutunud õpikäsitus. Silme eest võtab kirjuks, kui palju on leitud võimalusi ainetundide elavdamiseks. Mis on mõistlik? Mina arvan, et mõne aja pärast tuleb uus teema, ja selleks on mõtestamine. Miks ma just nii õpetan? Miks on vaja seda või teist õppida? “ kõneles Mati Heidmets. Ta lisas, et töömaailmas on mõtestamisest saanud võtmeküsimus just noorte puhul. Nemad ei küsi, kuidas tööülesannet täita, vaid miks ta peab seda tegema, mis tema tööst muutub, mis on tegevuse mõte. 

Muutunud õpikäsitus puudutab ka täiskasvanuharidust. Kiire näite saab tuua keeleõppest, millega on iga täiskasvanu kokku puutunud. Ühed tunnistavad ainult klassiruumis toimuvaid keelekursuseid: kursus aitab, sest kogu aeg on ju nii tehtud. Teised jälle, et võõrkeeli saab õppida igal ajal ja igal pool, sest meil on äpid, e-raamatud, Moocid, keelekohvikud ja veel hulk moekaid asju, mis toetavad individuaalset õppimist ja muutunud õpikäsitust. 

Nõu anti õpingute jätkamiseks

„iduEDU“ elukestva õppe töötoad pakkusid nii võimalust kokakunsti katsetada kui valmistada ruumilist jõulukrooni, aga otseselt täiskasvanuharidusega olid seotud siiski need töötoad, kus anti nõu õpingute jätkamiseks. 

„Tööta ja õpi! Kas on mõtet pingutada?“ oli Töötukassa töötuse ennetamise ja oskuste arendamise osakonna peaspetsialisti Piret Valgma ettekande pealkiri. Tõepoolest, kas kõigepealt õppida, kõigepealt töötada või teha mõlemat koos? „Sageli just vanemas eas minnakse õppima tõeliselt südamelähedast eriala,“ sõnas Piret Valgma. Aga miks pingutada, kui üks haridus juba on ja töökoht on hea? „Et tööturu muutustega kaasas käia ja püsida konkurentsivõimelisena,“ põhjendas esineja. Müütidest, mis täiskasvanuharidusega kaasas käivad, tuleb mööda vaadata: et õppimine on ainult noortele ja nõuab palju raha, õige õppimise koht on klassiruum, et õppimist ning tööelu ei ole võimalik ühitada. Viimane päris müüt siiski ei ole, pingutama peab tõesti rohkem kui muidu. 

Programm "Tööta ja õpi!"

„Tööta ja õpi!“ on Töötukassa programm, mis on avanud uued võimalused töötajatele enesetäiendamiseks tasemehariduses või täienduskoolitusel. Töötust ennetavad teenused on mõeldud neile, kes vajavad tuge töökoha vahetamisel või kelle tööoskused on vananenud, nii et on oht töö kaotada. Tööandjaid aidatakse oskustega tööjõu leidmisel ja ettevalmistamisel ning ümberkorralduste läbiviimisel. Töötust ennetavad teenusted on tasemeõppes osalemise toetus, tööturukoolitus koolituskaardiga, kvalifikatsiooni saamise toetamine ja koolitustoetus tööandjale. Üksikasjaliku info toetuste taotlemise kohta leiab Töötukassa kodulehelt. Küll rõhutas Piret Valgma, et lühiajalise õppimise puhul tuleb enne selgeks teha, kellele kursus mõeldud on. „Kas lühiajaline kursus tagab need pädevused, mida tööandja nõuab? On ju selge, et kahe kuuga kvalifitseeritud raamatupidajaks ei saa,“ tõi ta näite. 

Haridusfestival laiale ringile

Kokkuvõttes võib öelda, et ehkki „iduEDUl“ oli rohkelt töötube põhikooli- ja gümnaasiumiastmele, oli tegu haridusfestivaliga kõigile vanuseastmetele. Miks ei võiks täiskasvanud õppijad ja täiskasvanute koolitajad droone lennutada, roboteid ehitada, virtuaalreaalsusega katsetada, teadusteatrit nautida või digimikroskoobis loodust uurida. Ikkagi muutunud õpikäsitus! 

„iduEDU“ toimus 20. oktoobril Tallinna kesklinna hariduskvartalis, mille moodustavad Tallinna Reaalkool, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Kesklinna Põhikool ja Tallinna Keskraamatukogu. Festivali korraldas Tallinna Haridusamet koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Keskraamatukogu, e-Kooli ja Startup Estoniaga.

---------------------------------

Madli Leikop on vabakutseline ajakirjanik, kes kirjutab peamiselt haridusteemadel. Ta on töötanud õpetajana, tele- ja raadioajakirjanikuna, koostanud ja toimetanud veebitekste. Täiskasvanuharidusega on Madli rohkem kokku puutunud üldhariduse kaudu seoses õpetajate täienduskoolitustega. Elukestev õppimine ei ole talle endalegi tundmatu nähtus. Alates 2018. aastast on Madli Euroopa täiskasvanuhariduse saadik. 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn