Elu ei luba meil olla õppimata
Foto: erakogu
Tallinna Õpetajate Maja koolitus- ja arendusjuht Kristi Vimberg ning koolitusjuhid Inese Freimane ja Sander Kiviloo on mõtetega juba sügises ja uues õppeaastas. Nad ütlevad, et kriisiolukord ja suletud maja aitasid tegelikult uusi lähenemisi leida. Nüüd, mil töötajad ise juba majas liikuda saavad, vaatavad nad tuttavaid ruume, koridore ja isegi trepihalli uue pilguga – kuidas need terviklikuks õpikeskkonnaks kujundada. Nii, et Õpetajate Majast saaks veel enam Õppimise Maja.
Õpetajate Maja asukoht vanalinnas ja hoone ajalugu on kindlasti lisandväärtus, mida koolitustega oskuslikult siduda. Kõik kontaktkoolitused ei peagi majas sees toimuma, kui vanalinn on kohe samas. Nii plaanitakse teha õpimänge või tuua mõnda koolitusse sisse meelelahutuslikumaid hetki.
Õpetajate Majal läheb praegu hästi, huvi koolituste vastu on distantsõppest hoolimata suurem kui möödunud aastal. Muidugi igatsevad koolitajad inimesi tagasi, aga veebikoolitustelgi on oma plussid. Pakutakse erialaseid koolitusi õpetajatele ja üldhuvitavaid koolitusi laiemale sihtrühmale.
Sander: Selle aasta esimesed kuud on läinud paremini kui kogu eelmine aasta kokku. Koolitusturg on rahunenud, e-koolituste vastuvõtt inimeste poolt muutunud. Eelmisel aastal kõik lootsid, et kriis läheb kiiresti üle, ootame paar kuud ja normaalne elu on tagasi. Aga seda ei juhtunud, ja ka koolitusvajadused jäid alles, koroona isegi tekitas koolitusvajadust juurde. Kaua sa hoiad koolitusi pausil... Ühel hetkel võetakse veebikoolitust kui paratamatust või kui võimalust. Inimesed vajavad koolitamist, tööd tegemist.
Inese: Koroona ja piirangud on avaldanud mõju ka meile, aga me ei näe mitte üksnes piiranguid, vaid ka uusi võimalusi. Oleme viinud veebi koolitused, mis varem toimusid majas. Lisaks mõtleme uute e-lahenduste peale. Olen õnnelik, et meil on nii vahva koolitusjuhtide meeskond. Sellist energiat ja ühes suunas mõtlemist ei ole ammu kogenud.
Kristi: Paremini minek tähendab, et meil on koolitustel palju osalejaid. Majas seab ruum piirid ette, lisaks tuleb siin tehnikat paika sättida jms. Veebis saab rohkem osalejaid korraga kaasata, võib-olla on ka see põhjus, et arvuliselt läheb nii hästi. Uus olukord tõi lauale ka uued teemad. Eraldi saigi tehtud näiteks koolitus, kuidas kehalise kasvatuse tundi distantsõppes läbi viia, toimus kehalise kasvatuse õpetajate inspiratsioonikoda. Tehti toredaid ülesandeid ja leiti digivõimalusi nende rakendamiseks.
Inese: Tunnustada tuleb meie koolituste peamist sihtrühma õpetajaid, kes on muutusteks hästi valmis. Nad pidid oma töös kiiresti ümber orienteeruma ja nad olid kiiresti nõus ka ise tulema veebikoolitustele. Teised huvilised olid veidi äraootaval seisukohal ja nende jaoks viisime koolituste fookust kitsamaks: peatähelepanu enesearengul ja psühholoogial.
Kuidas te õpetajad oma majja meelitate?
Kristi: Tallinna õpetajatele on haridustöötajate koolitused tasuta tänu haridusametile. Pakume õpikogukonna põhimõtetel koolitusi. Koolid on erineva suuruse ja koolikultuuriga. Õpetaja saab professionaalset tuge, reflekteerib oma kogemust, praktikaid ja sedakaudu õpib. Praegu ajatakse eriti vaimse tervise koolitusi, et oma mõtete, tunnete, emotsioonidega toime tulla.
Sander: Oleme avatud kõigile õpetajatele üle Eesti. Koolitame ka tugispetsialiste, sisekoolitajaid, koolitusjuhte: kuidas organisatsioonis koolitustegevust paremini korraldada ja juhtida. E-koolituse eelis ongi see, et ei pea kaugelt kohale sõitma. Ja meie koolitajad on praktikud, nad ei ole elukutselised koolitajad, vaid inimesed, kelle igapäevatöö ongi see, millest nad räägivad. Nad räägivad oma kogemustest.
Inese: Õpetajad on sihtgrupp, kes on väga arengule orienteeritud. Sellepärast leiavad nad meie koolitused üles.
Täiskasvanuharidus Eestis siin ja praegu koolitaja pilgu läbi, mis on plussid-miinused?
Sander: Turg on praegu vähem Metsik Lääs kui oli mõnda aega tagasi. Ühelt poolt täiskasvanuhariduse seadus on seda korrastanud, teisal turg reguleerib end ise, aga riigi poolt on vaja kvaliteedistandardid luua. Kvaliteedimärgised aitavad ka tellijal olla targem tellija. Võib ka öelda, et koolitusturg on mingil määral kaldu. On väga palju üldisi koolitusi, populaarsetes valdkondades on koolituste ülepakkumine (näiteks juhtimine). Just lihtsamaid, üldisemaid koolitusi palju. Kui räägime spetsiifilistest, spetsialisti oskusi arendavatest koolitustest, siis seal on turg alapakkumises. Spetsiifilisi koolitusi muidugi vajataksegi vähem, seega paljugi sõltub Eesti puhul turu väiksusest.
Eestlane on agar, motiveeritud õppija. Ma ei taju just tihti koolituste poolelijätmist, eriti kontaktõppe puhul. Aga kui on koolitus, kus on palju iseseisvat tööd, siis on väljalangemisprotsent suurem. Võibolla inimene kahmab endale vahel liiga palju koolitusi, sest kõik tundub huvitav.
Meil rõhutatakse elukestvat õpet, et inimene peab õppima kogu elu. Aga vaat mina ei taha enam õppida, aitab küll, elus kümneid kursusi läbitud. Kuidas te koolitajatena mind motiveerite?
Sander: Õppimine ei ole ainult see, et lähed kursusele. Me õpime iga päev tahtmatult, seda pakub meile igapäevaelu. See on paratamatus: olukorrad, mida lahendada; või peame midagi ümber mõtestama ja selle käigus õpime. Võib olla midagi väga lihtsat, näiteks kuidas poes iseteeninduskassat kasutada või katsetad uut toiduretsepti. Elu ei luba meil olla õppimata.
Inese: Paljud on olnud elus olukorras, kus ütlevad, et mitte kunagi enam ei lähe õppima! Õppimine on kõige tõhusam siis, kui ei pane tähelegi, et õpime. Kui oled mingi asjaga harjunud, siis täiesti teine formaat või temaatika võib olla see, kus avastad ennast õppimast.
Kristi: Vaata laiemat pilti! Mind näiteks kõnetab restaureerimine, seal ma õpin palju juurde. See on hoopis teine valdkond võrreldes minu igapäevase tööga. Leidke see, mis täidab teie anumad, ja õppige selles valdkonnas midagi uut.
Artikli autor on vabakutseline ajakirjanik ja EPALE saadik Madli Leikop.