Blog
Blog

Distantsõpe – kas täiskasvanute koolitaja õudusunenägu või põnev võimalus?

Koroonakriis sundis õppijad distantsõppesse, kuid kas täiskasvanute koolitajad olid selleks ootamatuseks valmis?

Koolitaja arvuti ees.

Foto: pexels.com

Koroonakriis sundis nii noored kui ka vanemad õppijad ootamatult distantsõppesse. See tõstatas küsimuse kas me oleme distantsõppeks valmis? Selle teema toob täiskasvanuhariduse kontekstis fookusesse Kärt Kuvvas-Mekk, kes kaitses 2021. aastal oma magistritööd teemal „Täiskasvanute koolitajate digipädevus õppeprotsessis“. Ta otsis vastust küsimustele, kuidas avaldub täiskasvanud koolitajate digipädevus digikeskkonnas toimuvatel koolitustel ning millised on koolitajate digilahenduste valikud koolituste korraldamisel. Artiklis tutvustan eelmainitud magistritöö tulemusi ning kirjeldan enda kui täiskasvanute eesti keele õpetaja distantsõppele ülemineku kogemust.

 

Digioskusi nõudev distantsõpe

Koroonakriisi puhkedes 2020. aasta kevadel ei pääsenud veebi kolinud klassiruumist ja viperusi täis Zoomi-kohtumistest pea keegi. Kuigi võis tunduda, et e-riigina silma paistnud Eesti on tekkinud olukorraks kõige paremini valmistunud, sundis Hariduse Infotehnoloogia SA juhatuse esimehe Heli Aru-Chabilani sõnul uus olukord kohanema kõiki – nii neid, kes on varasema digiõppe kogemusega kui ka neid, kelle jaoks see on tekkinud olukorras uus võimalus.

Millenniumi ja Z-põlvkonda, kelle jaoks internet ja digitehnoloogiad on alati olnud hariduse osa, on David White nimetanud ka „digitaalseteks pärismaalasteks“. Teistesse põlvkondadesse kuuluvad täiskasvanud peavad aga digitaalseid oskusi õppima. See paneb täiskasvanute koolitajad olukorda, kus peale veebi-õppe väljakutsete tuleb tegeleda ka õppijate seas varieeruva infooskuse ehk digilõhega. Samasuguse olukorra ees olin ka ise, kui oma kontakttunnid ootamatult veebi pidin üle viima. Gruppides olid õpilased vanuses 21-72, kelle digipädevus varieerus programmeerijatest nuputelefoni kasutajateni. Küsisin endalt, kuidas viia koolitusprogramm veebi viisil, mis kõiki toetaks ning innustaks? Missuguseid digivahendeid selleks kasutada? Kas minu enda digipädevus on piisav, et aidata oma õppijatel oma digioskusi parandada?

 

Koolitajate digipädevus

Kärt Kuvvas-Mekk uuris oma magistritöös, kuidas avaldub täiskasvanud koolitajate digipädevus veebikeskkonnas toimuvatel koolitustel, ning leidis, et koolitajate digipädevus avaldub kõikides õppeprotsessi etappides, kusjuures planeerimise etappi peetakse neist kõige olulisemaks. Koolitajad arvestavad õppijate privaatsuse ja tundlike isikuandmetega ning lähtuvad intellektuaalomandi kasutamise põhimõtetest. Nad teevad grupitöid, väärtustavad refleksiooni ja tagasisidet ning toetavad täiskasvanud õppijaid kogu õppeprotsessi vältel. Samuti loovad koolitajad turvalise õpikeskkonna. Koolitajatega tehtud intervjuudest jäid kõlama sõnad nagu toetamine, julgustamine, rahustamine, märkamine, mitte eeldamine ning olen tähele pannud, et selliseid märksõnu meeles pidades on kõigil hea ja turvaline digikeskkonnas tegutseda. Olen märganud, kui oluline on julgustada proovima, toetada katsetamist, rahustada, kui koheselt välja ei tule, ning pakkuda välja ka alternatiive. Ning kui suur on väiksemate digioskustega õppijate rõõm, kui nad esimest korda Zoomis ekraani jagada, Kahootis sisse logitud või ühises Wordi dokumendis midagi luua saavad!

 

Digilahenduste paljusus

Erinevaid digilahendusi on palju. Ka Kuvvas-Mekki uurimistöös osalenud täiskasvanute koolitajad lisasid ankeetküsimustikus märgitud 31-le lahendusele veel 86 digilahendust. Uurimistööst selgub, et enim kasutavad täiskasvanute koolitajad digilahendusi õppijate õppimise kohta andmete kogumisel, enda koolitustegevuse reflekteerimisel ja suunavad õppijaid kasutama erinevaid digivahendeid ning -keskkondi. Peamiselt kasutatakse õppetöö läbiviimiseks veebikeskkondi Zoom, Google Drive, Skype, Youtube ja Moodle. Positiivne on see, et järjest rohkem kasutavad koolitajad õppeprotsessis erinevaid digilahendusi õppijatelt õppimise kohta andmete kogumisel, õppijate kaasamisel, enda koolitustegevuse reflekteerimisel ja õpetajatevahelise tagasiside soodustamisel; vähem kasutatakse digilahendusi õppematerjalide ja ülesannete edastamisel, õppijatele juhiste ja toe pakkumisel, õppijatelt tagasiside küsimisel ja andmisel. Leian, et sellises valikute rohkuses orienteerudes on oluline silmas pidada õpieesmärke ja grupi eripärasid ning olla selle juures loov ja paindlik.

 

Kokkuvõtteks

Magistritöö autor Kärt Kuvvas-Mekk kinnitab: “Eriolukord on kaasa toonud kindlasti positiivsed muutused, sest täiskasvanute koolitajatel on tõusnud võimekus digikeskkonnas koolitada ning luua digiõppematerjale, kasutades seejuures erinevaid digilahendusi rohkem kui varasemalt. Seega on digiõppest saanud lähiõppe kõrval tavapärane koolitustegevus, mis esitab uued nõudmised ka täiskasvanute koolitaja professionaalsele arengule.” Enda kogemusest näen, et esialgse teadmatuse ja hirmu on asendanud uudishimu – kuidas digivahendid kõige paremini enda ja õppijate toetamiseks tööle panna? Samasugust uudishimu näen ka oma õppijates, kui mõnda uut digivahendit tutvustan. Tänu sellele tundele ei tundu järgmine distantsõppele suunamine enam kummalegi poolele hirmutav, vaid uusi põnevaid väljakutseid pakkuv!

 


Kärt Kuvvas-Mekki 2021. aastal kaitstud magistritööga „Täiskasvanute koolitajate digipädevus õppeprotsessis“ on võimalik lähemalt tutvuda Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu digitaalraamatukogus ETERA.

Artikkel on valminud Tallinna Ülikooli ainekursuse „Kommunikatsioonioskused elukestvas õppes“ raames.

Login (0)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel