chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Kommentaar enesehindamise ja täiskasvanute koolitaja kohta

27/02/2019
by Melitza Pizarro
Keel: ET
Document available also in: EN

Kommentaar enesehindamise ja täiskasvanute koolitaja kohta

Enesehindamine on vahend, millest erinevate valdkondade spetsialistidele sageli räägitakse. Vähemalt mulle tundus nii oma varasematel töökohtadel. Nüüd, kui olen taas üliõpilane ja koolitaja, tunnen, et see teema on muutunud veelgi olulisemaks. Koolitajatena arutleme tihti professionaalse arengu ja õpilaste hindamise üle. Me lisame sinna juurde enesehindamise kui suurepärase vahendi, mille meie õpilased peaksid omandama. Kuid me ei veeda sama palju aega, et arutleda aktiivselt ja avatult enesehindamisest kui töövahendist ja selle rakendamisest meie endi praktikas.

Ma tean, et professionaalidena me kulutame isiklikku mõtlemisaega ennast analüüsides ja pidades sisedialoogi selle üle, kuidas saaks oma tööd täiustada. Ometi ulatub enesehindamise protsess kaugemale sellest konkreetsest meetodist (s.t mõtisklemine) ja seda võib minu arvates täiustada füüsilise ja visuaalse praktika abil. See on kindlasti aidanud mul täiustada oma professionaalse arengu ja edasiliikumise protsessi koolitajana.

Sellel sügissemestril (2018) oli minul ja mu kolleegil rõõm tutvuda Eesti Vabaharidusliidu poolt välja töötatud õpilaste ja õpetajate enesehindamise töövahendiga. Järgnev video tutvustab seda spetsiifilist tööriista. Seejärel toon mõtiskluse käigus välja oma isikliku arvamuse enesehindamise ja selle tähtsuse kohta õpetajate arengus.

Ma loodan, et see töövahend on kasuks teile kui õppijale või õpetajale.

 

Enesehindamine

„Enesehindamine on iseseisva õppe ja kutsealase pädevuse säilitamise põhimõtte oluline osa.” – Ward, M., Gruppen, L. ja Regehr, G. (2002). Lk 64.

Mis on enesehindamine?

Lühidalt öeldes on enesehindamine üksikisiku võime hinnata valdkondi, mis vajavad kõige rohkem tööd, ja vastupidi, valdkondi, mis vajavad kõige vähem tööd. Ward, Gruppen ja Regehr (2002) määratlevad enesehindamist kui võimet, mida iga inimene, indiviid ja antud juhul õppija vajab, et kindlaks teha, millised on tema tugevad ja nõrgad küljed.

Enesehindamise vahendid?

Meie uuringu enesehindamise tööriistad on üksikisikule kättesaadavad enesehindamiseks vajalikud vahendid. Nende hulka kuuluvad, kuid mitte ainult, küsimustikud, testid, videod ja mõtisklus.

Selle video ettevalmistamise käigus tahtsime mina ja minu kolleeg (videos) mõista ja selgitada enesehindamist tööriistade abil. Mõistsime, et peame leidma tööriistu, mis võiksid aidata meil meie individuaalset protsessi juhtida ja struktureerida. Meie leitud info ja tööriistade põhjal on enesehindamise vahend test ja/või strateegia, mida õppija või õpetaja kasutab oma õppeprotsessi, oskuste või enese üle mõtisklemiseks. Olen leidnud ka, et ootamatute enesehindamise vahendite kasutamine on minu jaoks osutunud väga kasulikuks.

Uuring võimaldas meil tõesti leida viise, kuidas mõelda meie haridusprotsessi konkreetsetele valdkondadele, milleni me ei oleks jõudnud, kui me ei oleks kasutanud tööriista (mida on tutvustatud videos). Minu arvates võib nende enesehindamise tulemuste ühendamine meie õpilaste tagasisidega olla väga tulemuslik, et parandada meie individuaalset tööd ja oskuste arendamist.

Kelle jaoks?

Üldiselt on enesehindamise idee tõepoolest kõigile. Ühes muutustega kompetentside arendamises peavad õpilased arendama kriitilist mõtlemist, mis hõlmab nende töö ja iseenda hindamist. See mõjutab ka õpetajat ja õpikogukonna liikmeid, kes töötavad õppuritega.

Enesehindamise meetodid

Mina kaldun olema oma enesehindamise ja eneseanalüüsi meetodites traditsiooniline, kuid viimasel ajal olen end pingutanud, et praktiseerida eneseanalüüsi uutel (vähemalt mulle) viisidel. Paljud võivad öelda, et see on moodne (noor) koolitaja, kes kasutab oma analüüsiprotsessis uut ja tõhusat tehnoloogiat. Ma ei nõustu sellega ja ütlen, et mina ei sobi selle kuvandiga. Üha enam olen leidnud, et on hea teostada eneseanalüüsi video ja hääle salvestamise abil. Info hulk, mida me anname edasi mitteverbaalses suhtluses ja reflektsioonis on samuti meile kui koolitajatele oluline. Kehakeel ja žestid ütlevad palju selle kohta, mida me arvame oma vestlusteemast, samuti meie arengu kohta. See räägib meie õpilastele palju ja mõjutab nende tagasisidet meie professionaalsele sooritusele.

/et/file/learning-learnLearning to Learn

Enesehindamise tähelepanekud Eestis ja USA-s

Eestis

Soovin, et võiksin teile öelda, et minul isiklikult õnnestus Eestis süveneda õpetamise selle spetsiifilise külje detailidesse. Siiski on mul Eestis olnud rohkem kontakte enesehinnangu ja enesehindamise protsessiga kui mis tahes teises riigis, kus olen õppinud või töötanud. Ma olen siin oma haridusprotsessi kaudu leidnud, et pean kulutama aega ja vaeva eneseanalüüsiks, et saada paremaks õpetajaks, ja et minu professorid oskavad kaasata neid konkreetseid pädevusi ja oskusi minu igapäevasesse õppesse loenguruumis. Rohkem kui midagi muud olen mõistnud, et Eesti paneb rõhku oma haridustöötajate pädevusele, et õpetajad ja koolitajad võtaksid enda peale oma õppimise juhtimise (professionaalse arengu) ja areneksid selle läbi.

Eesti järgib vastavaid ootusi haridusele: vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitusele elukestva õppe võtmepädevuste kohta (2006/9629/EÜ) on „õppima õppimine võime õppida ja olla selles püsiv, korraldada oma õppimist, kaasa arvatud aja ja teabe tõhus juhtimine nii individuaalselt kui ka gruppides. See pädevus hõlmab teadlikkust oma õppeprotsessist ja -vajadustest, olemasolevate võimaluste kindlakstegemist ja võimet ületada takistused, et õppida edukalt.”

Õppijate ja koolitajate haridusprotsessi osana on vaja õppida õppima. Vastuseks sellele spetsiifilisele nõudele ja pädevusele on Eesti organisatsioonid keskendunud õppevahendite pakkumisele, et õpetajad ja õppijad võiksid neile oskustele hõlpsasti ligi pääseda ja neid arendada.

/et/file/guide-learning-learn-0guide learning to learn

USA-s? Aga minu jaoks?

Kuigi ma olen pärit Colombiast, olen veetnud viimased aastad suuremalt jaolt USA-s. Seetõttu tunnen, et mul on parem arusaam enesehindamise ja eneseanalüüsi mõjust USA kontekstis. Paljudes töökohtades ja kursustel, kus ma olen töötanud, julgustatakse eneseanalüüsi ja meie hindamisprotsessis oli protsent, mis sõltus sellest, kui palju me suutsime tegelikult end analüüsida ja täiustada valdkondi, mis seda vajasid. Oma isiklikus praktikas kasutasin põhiliselt mõtisklust ja mitte kuigi palju töövahendeid. Ometi on enesehindamise ja -analüüsi protsess professionaalse arengu lahutamatu osa.

Aga miks?

Enesehindamine on võimaldanud mul mõista, kes ma olen ja milliseid rolle ma professionaalina erinevates valdkondades mängin. Mina isiklikult arvan, et see on suurepärane võimalus hoida oma õppe- ja õpetamisstiil kaasaegne, arenev ja dünaamiline. See on võimalus kaasata tagasisidet ja parandada oma õpilaste edukust (samuti enda oma… olgem ausad).

Eriti Eestis olles olen leidnud, et pean enesehindamist tegema mitmel viisil, et selle abil täiustuda ja enesehindamisest mitte tüdineda. Ma kasutan nüüd videot, heli ja isegi joonistamist, et muuta enesehindamine enda jaoks väärtuslikumaks (isegi kui ma tean, et vihkan oma salvestatud hääle kuulamist). Soovitan kasutada ka alternatiivseid tööriistu. Ebatraditsiooniliste tööriistade (minu jaoks) kasutamine refleksioonis ja hindamises võimaldas mul tegeleda oma professionaalse arengu selliste valdkondadega, milleni ma sageli ei jõua.

Soovitan, et teil peaks olema oma enesehinnangu teekonnal ebamugav. Video- ja helisalvestuste kuulamine võib olla üllatus. Võite isegi kasutada töövahendit, et luua oma õppijatele teistsugune keskkond.

Loodan, et võtate vastu töövahendi, mida ma video kaudu jagan, ja et te võtate vastu väljakutse praktiseerida uusi enesehindamise viise.

 

Allikas

Ward, M., Gruppen, L., & Regehr, G. (2002). Measuring self-assessment: Current state of the art. Advances in Health Sciences Education, 7(1), 63–80. https://doi.org/10.1023/A:1014585522084

 

_________

Melitza Pizarro on Colombia päritolu kõnekeele patoloog Ameerika Ühendriikidest. Ta omandab praegu Erasmuse raames magistrikraadi , uurides täiskasvanuhariduse ja sotsiaalsete muutuste seoseid. Ta on keskendunud kaasavale haridusele ja puudele. Töötas enne Euroopasse siirdumist USA haridussüsteemis. Ta on uurinud audioloogia valdkondi ning on spetsialiseerunud keeleliselt ja kultuuriliselt mitmekesise elanikkonnaga töötamisele, samuti perekesksele õppimisele.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn