chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

Ajaveeb

Purustades müüti madala motivatsiooniga lihttöölistest

08/06/2016
looja Georgi SKOROBOGATOV
Keel: ET
Document available also in: EN PL NL LV

Kas lihttöölised peaksid oma tööks sobivuse tagamiseks pidevalt kohanema tööturu tingimustega? Pia Cort ja Kristina Mariager-Anderson Aarhus’i Ülikoolist murravad eelarvamused “madala motivatsiooniga” lihttöölistest.

Kuidas motiveerida inimesi tegelema elukestva õppega? Lihttöölised on endiselt elukestva õppe poliitika teravdatud tähelepanu all, kuna nad tegutsevad riskantsel tööturul ja lahendus nende riskide maandamiseks paistab olema täiendõpe. Selle poliitika täiendõppe saamisest motiveeritud lihttööliste kuvandis nähakse probleemi lihttööliste poolel: neid portreteeritakse tihti kui madalate ambitsioonidega, madala enesekindluse ja -hinnanguga, passiivsete, kui mitte päris kurjategijatena. Riski all olemisest saab psühholoogiline ja hariduse probleem.

Eelarvamused lihttööliste vastumeelsusest elukestva õppe suhtes tulevad esile uuringutes ja teadusprojektides, mis üritavad määrata lihttööliste õppimise takistusi: Kas lihttöölised ei suuda käituda nii nagu on poliitika poolt määratud? Kas nad peaksid oma tööks sobivuse tagamiseks pidevalt kohanema tööturu tingimustega? Selline poliitikat läbiv joon „madala motiveeritusega“ lihttöölistest tuleb seada kahtluse alla.

Mitmetahuline fenomen

Cedefop’i projekt, mis keskendus lihttööliste tööelu analüüsile näitas, et nende motiveeritus on palju mitmetahulisem kui seda näidatakse elukestva õppe poliitikates:

  • Motivatsioon on olemas! Taani lihttööliste tööelu analüüs näitas, et motivatsioon õppida on olemas ja paljud lihttöölised pingutavad selle nimel, et ehitada üles oma eesmärkidest lähtuv tööelu, püüdes oma hobid või moraalsed väärtused tööeluga ühendada. Motivatsioon ei pea olema alati seotud hariduse või tööga vaid suunatud teiste elualade suunas nagu näiteks hobid või perekond. Analüüs näitas, et on tavaline kui püütakse sisemine motivatsioon näiteks vabas looduses liikumise, jalgpalli või sotsiaalse õiguse vastu viia vastavusse oma karjäärivalikutega.
  • Väikesed oskused? Analüüs näitas, et inimesed, kes töötavad lihtöölistena, ei ole sageli sugugi väikeste oskustega: nad on kas omandanud suuremad oskused praktika käigus, mis on samaväärsed koolis väljaõppe saanud töötajate oskustega, või on neil kõrgem kvalifikatsioon. Aga tänu karjääri valikutele või pere olukorrale on nad olnud sunnitud võtma vastu lihttöölise ameti, et ära elada või saavutada tasakaal töö- ja eraelu vahel.
  • Motivatsioon kui sotsiaalne teema: Motivatsiooni mõiste on kaasatud ühiskonna töö ja hariduse teemade ringi: igaüks, kes tahab globaalse majanduse tingimustes nina vee peal hoida, peab olema motiveeritud elukestvaks õppeks. Kui see ei õnnestu, on põhjuseks inimeste motivatsioon, mitte tööturg oma lakkamatu vaieldamatu nõudlusega. Globaalset tööturgu nähakse kui loodusjõudu, kus kohustus ellu jääda lasub indiviidil läbi hariduse omandamise, mis juhuslikult ei pruugi enam ollagi kindel garantii olukorras, kus üha rohkem töökohti satub löögi alla.

Motivatsiooni mõiste laiendamine

Analüüs näitab, et motivatsiooni mõistet tuleb laiendada ja lähemalt vaadelda:

  1. Motivatsioon pole vaid väline nagu seda tihti hariduse ja tööhõive poliitikates „piitsa ja prääniku“ abil mõtestatakse; samuti ei pea motivatsioon olema ka sisene selleks, et inimesed otsustaksid millegagi tegelema hakata.
  2. Üritades pakkuda välja alternatiivset vaatenurka, on vaja tuua välja oletused, millel põhineb arusaam “motivatsiooniprobleemidest”, ja olla kriitiline inimeste poliitilise lahterdamise suhtes, eriti kui need lahtrid on “alamotiveeritud”, “passiivne” või “mitte-õppijad” (Honey, 2000).
  3. Ja viimase asjana on meil vaja pöörata pikksilm ümber ja selle asemel, et vaadelda lihttööliste motivatsiooniprobleeme, peame hoopis vaatama tööturu probleeme, mis kasutab ära rahvusriikide vahelist konkurentsi, et meelitada kohale rohkem kapitali ja ettevõtteid, ning selle eesmärgi nimel seatakse löögi alla töötajate palgad, töö- ja elutingimused.

Pia Cortcort@edu.au.dk, Aarhus’i Ülikooli hariduse õppetooli dotsent. Tema teadustööde teemad hõlmavad mitmerahvuseliste  organisatsioonide rolli uurimist hariduspoliitikas, eriti Euroopa Liidus ja euroopastumise protsessis; hariduspoliitika ja praktika vaheliste seoste uurimist; kutsehariduse ja koolituse võrdlevat uurimist; ning elukestva õppe poliitika uurimist.

Kristina Mariager-Andersonkma@edu.au.dk, Aarhus’i Ülikooli hariduse õppetooli dotsent. Tema teadustööde teemad hõlmavad täiskasvanute õpet, kutseõpet ja koolitust ning karjäärinõustamist, keskendudes eriti lihttöölistest täiskasvanutele. Tema eriline huvi on uurida täiskasvanute hariduse ja karjäärinõustamise ühisosa.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
  • Kasutaja Maria Jedlińska pilt

    Osoby o niskich umiejętnościach, czyli kto?

    Chyba należałoby rozszerzyć pojęcie o osoby posiadające wysokie kwalifikacje w swojej dziedzinie czy wysokiej jakości umiejętności, ale z różnych powodów mające deficyt wiedzy w niektórych obszarach. Myślę tutaj o starszych osobach, które z racji doświadczenia mogą się pochwalić wysokimi kwalifikacjami zawodowymi, ale na przykład brakiem umiejętności cyfrowych (sytuacja spotykana nawet w środowisku pracowników naukowych pokolenia 60+)

  • Kasutaja Elżbieta Tomaszewska pilt

    Bardzo ciekawe i potrzebne badania duńskiej kadry uniwersyteckiej , które trafnie ilustrują złożony problem motywacji do uczenia się osób dorosłych o niskich kwalifikacjach. Globalna gospodarka światowa koncentruje się na kumulowaniu kapitału, poszukiwaniu innowacyjnych rozwiązań natomiast prawa pracownicze, ochrona socjalna, dialog społeczny są bardzo często marginalizowane. Niestabilna sytuacja na rynku pracy, ubożenie niektórych grup społecznych i pogłębiająca się wraz z wiekiem niska samooocenna powodują dodatkowe frustracje i niechęć do dalszej edukacji.  Wg teorii M.S. Knowlesa motywacja dorosłych do uczenia się zależy od czterech czynników:

    • sukcesu - dorośli chcą odnosić sukcesy w uczeniu się,
    • woli - dorośli chcą mieć poczucie wpływu na uczenie się,
    • wartości - dorośli chcą mieć przekonanie, że uczą się czegoś wartościowego,
    • przyjemności - dorośli chcą, by uczenie się sprawiało im przyjemność.

    Oznacza to, że uczący się dorośli będą najbardziej zmotywowani do nauki, jeśli uwierzą, że są w stanie nauczyć się nowych treści oraz że uczenie się pomoże im w rozwiązaniu realnych, spersonalizowanych problemów, które są dla nich znaczącym utrudnieniem - np. w życiu zawodowym.

  • Kasutaja Lynne Thompson pilt

    How far was this considered in the study? Someone engaging in low skilled work can face challenges to motivation for improvement, through factors such as being continually being asked to carry out over time in their role. Being asked to cover extra low skill duties only in the contractual designated time.  Or the factor of the low skilled work being an offset to issues and challenges in home life. And there is also a question of a low skilled workers enduring a combination of all of these factors. Surely this would have a bearing on the right conditions to induce motivation?

    Admittedly, I cannot present anything statistical evidence to you in this respect, but is merely an observation made having worked with low skilled people in Adult Education.  It applies to either someone who fits the terminology of a low skilled worker, and also the person who undertakes low skilled work to survive.

    I also think if low-skilled people have evidence around them that educational improvement does not necessary lead a higher rate of pay, they are less likely to feel motivated about developing higher skills. 

  • Kasutaja David Mallows pilt

    Very interesting article - thank you for sharing.

    Great conclusion:

    "Although adult education and career guidance are meant to be helpful interventions for the low skilled, offering the prospect of a better life, if people feel that this is externally imposed upon them, they may find it difficult to embrace what is offered.”

    I think this is a lesson especially for those who design very instrumental workplace learning (i.e. that which attempts to 'equip' adults with the skills they are perceived to lack in order to do their job. Learning in one domain can be applied in another and if adults' motivation to learn comes from something that is '...closer to their personal identity than their job' then they should be encouraged and supported in that, with likely subsequent benefits to their workplace performance. We should support lifelong AND lifewide learning.

    I hope there will be another blog to introduce the ideas in your second paper.

    Best wishes to you both

    David

  • Kasutaja David Mallows pilt

    This blog makes a number of very important points. The authors are quite right to point out that policy makers need a more nuanced understanding of adults' needs and motivation. Employment and education policy conceived for the 'low-skilled' is likely to miss the mark. 

    I was particularly pleased to read this:

    • Low-skilled? The narratives showed that people who are in low-skilled positions are often not low-skilled: either they have acquired informal skills through their jobs which equals skilled qualifications or they have a qualification. But, due to the employment situation or circumstances in the family they have had to take up a low-skilled position in order to earn a living or balance work/life.

    Here the authors talk about 'people who are in low-skilled positions', rather than 'low-skilled people/workers' as used elsewhere and recognise that, while people may not have skills that are highly valued in the labour market, they are likely to have other skills. The authors note this in the context of the workplace, but adults also have skills in many other domains, they may be parents, active members of faith groups, drive a car, play sports, or a musical instrument, be good listeners, or tell a good story. Adults are rarely without skills, even if those skills are not valued in the particular work role that they currently hold or aspire to.  

    As such the term low-skilled adult is innacurate and unhelpful. We need to move the discourse on and, following adult learning theory, design learning that starts with what adults can do, rather than what they cannot.

    Can the authors share more about the Cedefop project mentioned? Is there a report?

    Many thanks

    David

     

  • Kasutaja Kristina Mariager-Anderson pilt

    Dear David,

    Thank you for your interest.

    While there is a report from the mentioned Cedefop project available (Narrative of career/ labour market related learning of low skilled workers AO AO/RPA/GRUSSOABARA/

    Narrative of learning from the low skilled/022/12.), the points that we make in this blog builds on an analysis solely of the Danish data material.

    In the article "‘In reality, I motivate myself!’. ‘Low-skilled’ workers’ motivation: between individual and societal narratives" (2016) we discussed how low-skilled talk about motivation for learning, work and other activities through a work life span – and we argue that low-skilled workers are active and motivated even if their motivational orientation is not towards what is considered productive activities in adult education policies.

    Another important issue that you also point to is the matter of talking about low-skilled people or talking about people working in low-skilled positions. This is a point that we are planning to discuss in an second article where we focus on the complex narratives of people in unskilled jobs. These narratives open up issues of power and the historical arbitrary distinctions between skilled and unskilled jobs in a labour market. They point to motivation which is ‘linked to other doings e.g. having a stable work life balance or doing their duty’ (Klindt & Sørensen, 2010) or engaging in hobbies which are closer to their personal identity than their job.

    Best regards,

    Kristina & Pia