chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Aktiivseteks kodanikeks saamine: kuidas saame oma täiskasvanuhariduse mudeleid kaasavamaks muuta?

12/04/2019
looja Simon BROEK
Keel: ET
Document available also in: EN FR HU HR PL DE CS EL SK FI LV

/et/file/edumap-projectEduMAP project

Active citizenship

Prof Pirkko Pitkänen ja dr Amalia Sabiescu jagavad oma mõtteid, kuidas täiskasvanuharidus võib aidata sotsiaalselt haavatavaid täiskasvanuid integreerida, ning tutvustavad projekti EduMAP ("Täiskasvanuharidus kui vahend aktiivseks kaasavaks kodakondsuseks"). 

Sotsiaalse tõrjutuse ennetamine täiskasvanuhariduse abil

Poliitika- ja teadusaruteludel nähakse täiskasvanuharidust põhivahendina kodanikuaktiivsuse, võrdsete võimaluste ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks Euroopas. Praktikas on Euroopa täiskasvanuharidussüsteemis siiski suuri probleeme, näiteks selle vastavus sotsiaalselt kõige haavatavamate inimeste haridusvajadustele. Silmas on peetud inimesi, kellel on madal põhi- või funktsionaalse kirjaoskuse tase; puudulik keeleoskus, vähesed teadmised kohalikust kultuurist. 

Et suurendada sotsiaalselt haavatavate õppijate võimalusi aktiivselt osaleda ühiskonnaelus, peavad täiskasvanuhariduse praktikud arvestama nende igapäevaelu ja suhtlemispraktikaga. Näiteks digitaalse meedia ja side kasvav kättesaadavus tähendab, et inimesed saavad kodanikuks olemist harjutada. Suurenev  globaliseerumine on veelgi laiendanud kodanikuks olemise võimalusi: inimene võib info- ja kommunikatsioonivahendite abil aktiivselt osaleda erisugustes siseriiklikes ja rahvusvahelistes kogukondades.

Selle tulemusena ei hõlma kodanikuks olemine eriti just noorte seas mitte ainult ühiskondlikku, poliitilist ja majanduslikku tegevust, vaid ka uusi ja vähem tavapäraseid aktiivse osalemise vorme nagu virtuaalsed kogukonnad, vastutustundlik tarbimine, ühekordsed poliitilised aktsioonid jms. 

Aktiivseks kodanikuks saamine

Kodanikuaktiivsuse küsimus on demokraatliku valitsemise õiguspärasuse seisukohalt väga oluline. Seda seetõttu, et kodanikuaktiivsus oleneb sellest, mil määral on demokraatlikud struktuurid ja tavad üksikisikute "omandis".

Tegelikkuses on noored põlvkonnad poliitilise ja sotsiaalse kaasatuse poolest siiski passiivsemad kui vanemad, vähemalt siis, kui tegemist on tavapäraste osalemisviisidega. Vertikaalse sotsiaalse osalemise asemel võivad infoajastul sündinud isikud eelistada rühmi ja virtuaalseid kogukondi, mis on peamiselt korraldatud võrdõigusvõrkudena, kus üksikisikud ja nende kogukonnad saavad muutuda maailma kujundavateks jõududeks ja muutuste mõjutajateks.

Täiskasvanuhariduse roll on aktuaalne meie ühiskonna poliitilise pettumuse, sotsiaalse isolatsiooni ja töötuse ennetamisel. Projekt "Täiskasvanuharidus kui vahend aktiivseks kaasavaks kodakondsuseks" (EduMAP) uurib uusi viise, kuidas Euroopa haridussüsteem saaks paremini reageerida sotsiaalselt haavatavate inimeste haridusvajadustele ja võimaldaks neil arvamusi regulaarselt avaldada. Projekti keskmes on sotsiaalselt kaitsetud noored vanuses 16–30 aastat. Põhieesmärk on aidata Euroopa, riigi ja kohaliku tasandi poliitikakujundajatel, haridusasutustel ja pedagoogidel kohandada täiskasvanuhariduse poliitikat ja tavasid sotsiaalselt kaitsetute noorte täiskasvanute vajadustele.

Sotsiaalselt haavatavate noorte täiskasvanute kommunikatiivsete ökoloogiate kaardistamine

EduMAP lähtub tähelepanekust, et kõik me elame, toimime koos ja suhtleme ühendatud "kommunikatiivsetes ökoloogiates", mille moodustavad sotsiaalvõrgustikud ning -kanalid ja nende aluseks olevad vahendid ja tehnoloogiad. Need kommunikatiivsed ökoloogiad loovad nähtamatud piirid nende sõnumite ümber, mida me saame ja edastame; ümber inimeste, kellega me suhtleme; ja meile kättesaadavate haridus- ja erialaste võimaluste ümber.

EduMAP analüüsib kommunikatiivseid ökoloogiaid täiskasvanuhariduse ja sotsiaalselt haavatavate rühmade valdkonnas, tuvastades vastavusi, mittevastavusi ja võimalusi hariduse pakkujate ja sotsiaalselt haavatavate täiskasvanute koostoime parandamiseks. Kuigi väliuuringud on alles algusjärgus, on siin kajastatud mõned varased tulemused Rumeenias läbiviidud prooviuuringust, kus kaardistati sotsiaalselt haavatavate roma noorte suhtlemistavad ja haridusvajadused ühes Bukaresti vaeses piirkonnas.

  • Hoolimata rahaliste vahendite puudumisest leiavad noored võimalusi internetti pääsemiseks, peamiselt nutitelefoni kaudu. Enamasti kasutavad nad meelelahutuse otsimiseks Facebooki ja Messengeri ning suhtlevad perega ja sõpradega.
  • On olemas selged piirid, aga ka kokkupuutepunktid sotsiaalvõrgustike vahel, mida inimesed kasutavad ametlikel ja mitteametlikel eesmärkidel. Näiteks tundub sotsiaalmeedia (Facebook jms) kasutamine olevat piiratud mitteametliku suhtlemise ja meelelahutusega. Teisalt leiavad paljud noored teavet hariduse ja töökohtade kohta mitteametlike võrgustike kaudu või kogukondlike keskuste ja vabaühenduste kaudu, kes tegelevad kogukonna arendusprojektidega.
  • Privaatsus ja piirid on juhtumite lõikes erinevad ja need ei keskendu alati üksikisikule. Näiteks on tuvastatud, et telefoni jagamine pereliikmete vahel on levinud tava ja mõnel juhul jagab perekond isegi sama Facebooki kontot.
  • Interneti ja digitaalse meedia kasutamine hariduses ja tööotsingutes on tulvil eksiarvamusi ja müüte ning interneti potentsiaal haridus- ja koolitusvõimalustele juurdepääsuks on sageli kasutamata. Paljud noored ei usalda haridust, koolitust ja töökohti käsitlevate internetikuulutuste täpsust ning ei suuda samal ajal eristada usaldusväärset ja ebausaldusväärset teavet. Seevastu võivad nad usaldada kohalikke sotsiaalvõrgustikke ja teabepunkte.

EduMAP jätkab hariduse pakkujate ja sotsiaalselt haavatavate noorte kommunikatiivsete ökoloogiate uurimist teistes Euroopa riikides. Uuringu tulemused peaksid aitama pedagoogidel ja haridusasutustel paremini mõista sotsiaalselt haavatavate noorte suhtlemisvõimalusi ja tõkkeid ning nende mõju täiskasvanuharidusele. Uuringutulemusi kasutatakse platvormide ja foorumite loomiseks, et tõhustada dialoogi haridusalgatuste pakkujate ja potentsiaalsete kasutajate vahel. Praeguses etapis on mõned järeldused, mida saame jagada.

  • Et sotsiaalselt haavatavate noorte täiskasvanute juurdepääs täiskasvanuhariduse võimalustele oleks lihtsam, on vaja kasutada nende suhtlemispraktikat ja teha kindlaks need platvormid ja võrgud, mida saab kasutada ja laiendada (sealhulgas digitaalsed platvormid nagu Facebook, samuti kohalikud sotsiaalvõrgustikud ja teabekeskused).
  • Infokirjaoskus on oluline teema, mida tuleb arvestada digitaalsete platvormide kohasuse hindamisel sotsiaalselt haavatavate noorteni jõudmiseks. Vaja on luua püsivamaid ja süsteemsemaid platvorme ja keskusi dialoogiks, mis hõlmaks infokirjaoskuse õpetamist ja tuge.
  • Pikemas perspektiivis peame vaatama kaugemale juhuslikest sihtlahendustest ja seda, kuidas ühendada täiskasvanuhariduse pakkujaid ja muid sotsiaalhoolduse ja kogukonna arendajaid, et paremini kaitsta sotsiaalselt haavatavate rühmade ja kogukondade vajadusi süsteemselt ja integreeritult.

Professor Pirkko Pitkänen on projekti EduMAP koordinaator. Ta on hariduspoliitika ja mitmekultuurilise hariduse professor ning teadusdirektor hargmaisuse ja ümberkujundamise uurimiskeskuses (TRANSIT) Tampere Ülikoolis Soomes.

E-mail: pirkko.pitkanen@uta.fi(link saadab e-maili)

Dr. Amalia G. Sabiescu töötab EduMAPis teadurina. Ta on meedia ja loomemajanduse instituudi teadur õppeasutuses Loughborough University London(välislink).

E-mail: a.g.sabiescu@lboro.ac.u

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
  • Kasutaja Iveta Šķirus pilt
    Piekrītu, ka ikvienam būtu aktīvi jādarbojas gan izglītības, gan ekonomiskajā, gan sociālajā vidē, tai skaitā arī cilvēkiem no sociālajām riska grupām. Taču bieži kļūstu nikna par mēdiju un citu "gudro"cilvēku nosodīju par cilvēkiem sociālajām riska grupām. mēs visi skaisti runājam par iekļaušanu, integrēšanu, iedzīvotāju izglītošanu. Es atvainojos, cik daudz cilvēku mēs domājam apmeklē šādus izglītojošos portālus, kursus, lekcijas - tuvu "o". Mēs strādājam pie tā, lai uzlabotu, bet vai ar pareizajiem līdzekļiem? Cik svarīgi ir reklamēt uz katra ielas stūra jauni "Iphone" vai sieru ar alu pirms Jāņiem? Kāpēc nekur netiek reklamēts brīvprātīgais darbs vai NVO "Nesēdi tumsā"? Mēs ceram uz kaut ko, nedarot gandrīz neko!
  • Kasutaja Laura Juhansone - Daugule pilt
    Piekrītu, ka ikvienam būtu jārada iespējas aktīvi līdzdarboties politiskajā, izglītības un ekonomiskajā vidē, tai skaitā, cilvēkiem no sociālajām riska grupām. Tas nozīmē, ka izglītības procesa virzītājiem īpaši jāpievērš uzmanība cilvēku ikdienas dzīves apstākļiem un komunikācijas praksei. To var panākt, izmantojot atbilstošas digitālās platformas, tomēr vienlaicīgi ir nepieciešams attīstīt arī šo cilvēku prasmes jēgpilni izmantot tehnoloģiju un Interneta resursu piedāvātās iespējas, ņemot vērā drošības un datu aizsardzības jautājumus (personisko datu aizsardzība, izvairīšanās no kaitīga satura, patērētāju tiesību aizsardzība utt.), pilnveidojot viņu medijpratību.