Liigu edasi põhisisu juurde
Blog
Blog

Ole andja, mitte võtja! Kölni linnaraamatukogu sammub uusi radu pidi

Digitaliseerumine on pöördumatu ja mitmed valdkonnad leiavad end olevat muutuste keerises. Raamatukogud pole seejuures ainukesed – ja kuigi nende tavapärane ülesanne hariduse ja teadmiste edastamises pole põhimõtteliselt muutunud, seisavad nad silmitsi küsimusega, kuidas tulla selle ülesandega toime muutunud tingimustes. Lugege siit, kuidas Kölni raamatukogu on selle katsumusega toime tulnud!

Original language: German

Lugemisaeg umbes 5 minutit – lugege, „laikige“ ja kommenteerige!


Raamatukogud muutuste tuules

Digitaliseerumine on arengu mõttes pöördumatu, kõikjal räägitakse neljandast tööstuslikust revolutsioonist. Paljud valdkonnad avastavad end murrangulisest olukorrast ja nii  ka raamatukogud. Raamatukogud pole aga ainukesed – üle kogu maailma peavad asutused, organisatsioonid ja muud valdkonnaharud leidma uue suuna. Raamatukogude tavapärane ülesanne on hariduse ja teadmiste edastamine – ja see pole põhimõtteliselt muutunud. Raamatukogud peavad aga esitama küsimuse, kuidas tulla selle ülesandega toime muutunud tingimustes. Seejuures ei ole tegemist vaid seniste pakkumiste kohandamisega, vaid raamatukogutöö tulevikku suunatud ümbersõnastamisega. Võrdne ligipääs teadmistele on tänapäeval vajalik mitte vaid kirjasõna kaudu. 21. sajandi hariduses ei saa enam ilma digitaalse hariduseta, kuna uute tehnoloogiate ja sotsiaalvõrgustike käsitlemine on ühiskonnas osalemise võti. Sellest tuleneb keskne küsimus, kuidas saaks raamatukogudes kujundada ja edastada digitaliseerumist.  Seejuures tuleb arvestada inimesi ja nende vajadusi.

Stadtbibliothek Köln-Kalk

Järgnevateks aastateks prognoositakse MINT-spetsialistide tugevat puudust. MINT – matemaatika, informaatika, loodusteadused, tehnoloogia – on kesksed kultuuritehnoloogiad ja neist on saamas tulevikus täiustatud väärtuse asukohategur. Raamatukogud saavad lisaks vajalikule ja iseenesestmõistetavale lugemis- ja meediakoolitusele määratleda rõhuasetusi ja panna noori juba varakult vastavatest selle valdkonna pakkumistest huvituma. Need aitavad ka kaasa, et lapsed ei tunnetaks digitaalseid pakkumisi ainult tarbija perspektiivist. Kölni linnaraamatukogu on selleks MINTköln’i, vaid kahenädalase üle 100 sündmusega MINT-festivaliga, pannud paika organisatsioonilise majaka. Ajakirjanduskriitikud nagu Dirk von Gehlen tõdevad, et Saksamaa on digitaliseerimisel lasknud mööda põlvkondade ühildamise aja. „Seetõttu ei vaja me tulevikutehnoloogiate julget käsitlust vaid koolides [...]. Me vajame teisest haridussüsteemi, kus koolitatakse ka täiskasvanuid,“ räägib ta ajalehes Süddeutschen Zeitung „õppimise uuest põlvkondadelepingust“. Raamatukogud peaksid olema vahendajad.

Raamatukogud on tänapäeval praktiliste teadmiste keskused, interaktsiooniruumid, mis kutsuvad nii omaosalusele, kuid ka pidurdamisele. Õppimise mõistest saadakse siin teadlikult laiemalt aru ja see läheb kaugemale puhtast raamatupõhisest õppimisest – siin mängivad olulist rolli iseseisev õppimine ja kodanikuosalus. Raamatukogud ühendavad arengu osalusega. Inimesed ei taha olla vaid vastuvõtjad, nad tahavad olla ise aktiivsed. Nad soovivad proovida uusi asju, olla loovad, luua oma „tooteid“ ning jagada teadmisi ja ideid teistega. Kõikehõlmava digitaalside ja võrgustamise ajastul on vaja veelgi enam iseseisva tegevuse ja vahetu inimsuhtluse kohti. Raamatukogud muutuvad niinimetatud kolmandaseks kohaks elu- ja töökoha kõrval. Sotsioloog Ray Oldenburg (1989) kategoriseeris meie eluruumid esmasteks, teisesteks ja kolmandasteks kohtadeks. Esmase kohana kirjeldatakse kodu, teisesena töökohta. Kolmandaseks on kohtumispaigad, kultuurilise ja sotsiaalse suhtluse kohad. Need võivad olla avalikud kohad linnaruumis, kuid ka poolavalikud kohad, nagu rongijaamad, moodsad kohvikud nagu Starbucks, või isegi raamatukogud. Just nende roll muutub siin olulisemaks. Digitaalne muutlikkus vajab uusi strateegiaid ka analoogruumilt.  

Stadtbibliothek Köln-Kalk

Raamatukogu kui kolmandane koht naabruses

Taolise kolmandase kohana on hiljuti kerkinud esile Köln-Kalk. Selle lähtepunktiks oli küsimus: kuidas jõuda võimalikult paljude haridusest kõrvalejäänud ja raamatukogukaugete laste ja noorteni? Kalki linnaosa, endine tööstuspiirkond, teeb läbi muutusi ja avastab end just uue elukvaliteediga kaasaegse naabruskonnana. Uus raamatukogu hindab ja kutsub eksperimenteerima, katsetama ja kaasa lööma. Kalkis on keskmiselt noorem elanikkond ja suurem sisserännanud inimeste osakaal. Soodsad eluruumid muudavad Kalki atraktiivseks noortele peredele, üliõpilastele ja sisserännanutele. Küsimusele, kuidas kujundada atraktiivset ja vastuvõetavat pakkumist sellisele keskkonnale, arendas linnaraamatukogu välja oma käsitluse. Kalki raamatukogu puhul on tegemist Madalmaade arhitektide ja Aat Vosi disainijuhendajate, kohalike sisearhitektide ning Kölni linnaraamatukogu ühise projektiga. Aat Vos viis sellega ellu oma esimese raamatukogu Saksamaal, mis on ühtlasi raamatukogu ja linnaühiskonna koostöö tulemus.

Kontseptsiooni arendamisprotsess viidi Kölni linnaraamatukogus ellu osaluspõhiselt: Kalki elanikud võtsid arendusest osa ja said küsitlusele vastates esitada oma soove ja ootusi. Tulemused voolasid Design Thinking protsessi, mille mitmetes töötubades osalesid erineva kvalifikatsioonitaseme ja valdkonna raamatukogutöötajad. Koos töötasid nad välja uue, ebahariliku raamatukogu profiili. Design Thinking viis ülikiiresti tulemusteni ja rõõmustab kõiki osalejaid.

Eesmärk oli arendada raamatukogu, mis sobiks erinevate klientide vajadustega. Nii on seal näiteks statsionaarsed ja mobiilsed Makerspace’id – pakiratas, moodsaimad virtuaalreaalsuse prillid ja mänguvarustus, samuti ülemaailmselt tegutseva kunstnikerühmituse Urban Screeni just Kölni tarbeks arendatud interaktiivne suur ekraan. See elektrooniline Tagtool-sein pakub ainulaadseid eksperimenteerimisvõimalusi – siin saavad tahvelarvutitega noored ühel ajal ja koos töötada suurepinnaliste graafikute, grafitite ja animatsioonide kallal ning neid salvestada, kuid ka muusika võib mängida erinevate animatsiooniprintsiipide avastamisel rolli. Kogu korrus on pühendatud noortele, kes maja juba esimesel päeval omaks võtsid. Digitaalsed tehnoloogiad ja sisearhitektuur lähtuvad siin sümbioosist.

(Vt: von Gehlen, Dirk: Raus aus der Steinzeit (Kiviajast välja). Süddeutsche Zeitung, 14. jaanuar 2017)

Logige sisse ja rääkige kaasa!

© Dr. Hannelore Vogt

Autorist

Filosoofiadoktor Hannelore Vogt on Kölni linnaraamatukogu direktriss, kelle raamatukogu sai 2015. aastal riikliku raamatukoguauhinna „Aasta raamatukogu“. Eelnevalt juhtis ta Würzburgi linnaraamatukogu, mida on samuti pärjatud „Aasta raamatukogu“ auhinnaga. Kölni kultuurinõukogu nimetas dr Vogti 2016. aastal „Aasta kultuurijuhiks“. Tal on magistrikraad kultuurihalduse erialal ja ta on saanud doktorikraadi turunduse erialal. Lisaks sellele oli ta muu hulgas Goethe Instituudi „I&B“ eesistuja, IFLA „Metropolitan Libraries Standing Committe“ (linnaraamatukogude komitee) liige ning Bill & Melinda Gates Foundationi strateegianõunik. Ta on ajakirja „Bibliothek. Forschung und Praxis“ kaasväljaandja.


Lugege lisaks ka:

Elas kord: Täiskasvanute koolitus Eesti Rahvusraamatukogus

Login (7)

Soovid keelt vahetada?

See dokument on saadaval ka teistes keeltes. Palun vali keel.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel