EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

_{Foto: autori erakogu}

Edukaks toimetulekuks on täna olulised mõtestamise, kohanemise, probleemilahenduse ja enesejuhtimise oskused. Just neid pädevusi arendatakse andragoogika õppes ja seeläbi saab nende arendamisel olla toeks andragoogika õppe läbinud kolleeg või sõber. See on eriala, mis võimaldab ühendada omavahel erinevaid valdkondi ja olla toeks indiviidi või ka organisatsiooni arenguteel.

President Alar Karis sõnas andragoogika teaduskonverentsil Tallinna Ülikoolis, et õppimine elukestva protsessina on kiirelt muutuvas maailmas ellujäämise küsimus, sest tehnoloogia mängib ümber suhted ühiskonnas ning uusi elukutseid tekib kiiremini kui koolid õppekavu sõnastada jõuavad. Kes lisaks koolidele selle rolli enda kanda võtaks? Kes suudaks oskuslikult inimese arengut toetada? Kes toetab kolleegi sisseelamisel või ka laiemalt oma valdkonna arengut? President Karise mõte toob välja andragoogika rolli ühiskonnas. Andragoogika uurimishuvi keskmes on  täiskasvanu areng ja õpe ning võimalused selle toetamiseks. Juba 17. sajandil leidis tšehhi pedagoog ja humanist Jan Amos Komenský, et täiskasvanute õpetamine tugineb teistsugustele alustele, kui laste õpetamine (Märja et al., 2021).

Täiskasvanuhariduse süsteemse teooria alusepanija Eduard C. Lindeman toob oma täiskasvanuhariduse teoorias välja, et parimaks ressursiks on täiskasvanuõppes õppija enda kogemused (Märja et al., 2021). Täiskasvanu toetub õppes oma varasematele kogemustele ja teadmistele ning seostab neid värskelt õpituga. Andragoogika võimaldab organisatsioonis ja ka ühiskonnas laiemalt luua teadlikku, arengut toetavat kultuuri. Andragoog suudab kohaneda ja väärtust luua erinevates valdkondades, sest ta on ise pidevas arengus, mõistab õppimist ja selle olemust ning märkab, inspireerib ja julgustab õppijaid.

Uudishimu viis andragoogikani

Elus on läinud nii, et igas ametis olen sattunud olukorda, kus pean teadmisi teistega jagama. Oma tegemistes sisekoolitajana olen väga lähtunud intuitsioonist ja see toetas mind palju. Ma uskusin, et piisab, kui inimesed on koolitusega rahul ja olidki. Tagasiside oli alati positiivne. Ent üha rohkem hakkas tunduma, et oodatud ja loodetud muudatusi ei järgnenud. Võib mõelda,  et viga on õppijates, et nad ei pinguta piisavalt, et nad ei ole motiveeritud, kuid selline mõtteviis mind ei rahuldanud. Mida mina saaks teisiti teha? Mis on see võti, mis aitaks koolitusel õpitut ka ellu viia ehk tulemuslikumalt õppida? Kuidas anda edasi oma teadmisi ja kogemusi nõnda, et sellest sünniks rohkem praktilist väärtust nii õppijale kui ka organisatsioonile laiemalt? Just need küsimused viisid mind andragoogikani. Nagu selgus juba esimestel õpingu päevadel, hakkab täiskasvanu õppima siis, kui tekib vajadus või probleem. Täna olen uudishimulikult selle tee alguses, fooris põleb roheline tuli uute teadmiste ja kogemuste omandamiseks.

Peegeldused senini kogetust

Minu senine kogemus ütleb, et andragoogika õppimist iseloomustab õppimine grupis ja koostöiselt, suhtlemine, kuulamine, reflekteerimine, mõtestamine. Läbi nende tegevuste annab andragoogika võimaluse ka end kui isiksust paremini tundma õppida. Missugune õppija ma olen, miks ma õpin, kuidas ma õpin, mis mind selles mõjutab? Eneseteadlikkus on siin märksõnaks. Tükk tüki haaval kogutakse teadmisi ja sobitatakse neid juba õpituga. Pidev endasse vaatamine võib aga olla väsitav, tekitada segadust ja küsimused, kas ma olen ikka õigel teel ja kuhu siit ristmikult pöörata. Kui roheline tuli hakkab vilkuma ja läheb üle kollaseks, on targem jääda veidikeseks ootama, sest mis värvi tuli siis tuleb? Punane ja siis ei tohi üle tee minna. Oma tegevuse analüüsimine ja mõtestamine on üks andragoogi olulisi oskusi.

Kuigi kannapööretest karjääris ja täiskasvanuharidusest räägitakse kogukondades üha rohkem, jääb muutuse elluviimine sageli just julguse taha. Kas ma olen ikka piisav ja saan hakkama? Mis saab, kui ma ebaõnnestun? Kas minu vanuses on enam võimalik üldse õppida? Need võivad olla hirmutavad küsimused. Mõneti tuleb täiskasvanuhariduses tegeleda varasemast ajast pärit keeruliste kogemuste silumisega. See tähendab, et olulised pole mitte ainult uued erialased teadmised ja oskused, aga ka positiivne kogemus ja rõõm õppimisest. Andragoog oskab märgata ja õigel hetkel müksata.  

Autor: Dagmar Gilden on Tallinna Ülikooli andragoogika eriala 1. kursuse üliõpilane

Artikkel on valminud TLÜ 2022. aasta sügissemestri ainekursuse „Esitlus- ja aruteluoskused“ raames.

_Allikad:

_{Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Atlex.}