Liigu edasi põhisisu juurde
Blog
Blog

Andekas täiskasvanu väärib enam märkamist

Meedial on suur roll andekate täiskasvanute kuvandi loomisel ühiskonnas. On oluline, et täiskasvanuandekust ei kajastataks üksnes kõmu tekitamiseks, vaid inimeste erakordsete võimete ning potentsiaali esiletoomiseks. 2019. aastal uuris Kristel Kont oma magistritöös „Täiskasvanuandekuse konstrueerimine meediatekstide näitel“, kuidas Eesti ajakirjanduses kirjutatakse andekast täiskasvanust.

Meedial on suur roll andekate täiskasvanute kuvandi loomisel ühiskonnas. On oluline, et täiskasvanuandekust ei kajastataks üksnes kõmu tekitamiseks, vaid inimeste erakordsete võimete ning potentsiaali esiletoomiseks. 2019. aastal uuris Kristel Kont oma magistritöös „Täiskasvanuandekuse konstrueerimine meediatekstide näitel“, kuidas Eesti ajakirjanduses kirjutatakse andekast täiskasvanust.

Töö aluseks on Kont võtnud Eesti enimloetumates ajalehtedes (Eesti Päevaleht, Eesti Päevaleht LP, Postimees, Postimees Arter, Õhtuleht) ilmunud meediatekstid. Üleriigilised väljaanded omavad suurt mõjuvõimu info edastamisel, muutes teatud sõnad ajakirjandusele omasel viisil meile arusaadavaks ja iseenesestmõistetavaks. Uuritud meediatekstidest tuleb välja, et andekust seostatakse pigem laste ja noortega ning tunduvalt vähem täiskasvanutega. Esile kerkisid kaks erinevat arusaama: andekus kui sünniga kaasnev jumalik kingitus ja andekus kui pingutusega saavutatud eneseareng. Viimast mõjutavad nii ümbritsev keskkond, isiku loomuomadused kui ka juhuslikud faktorid. Andeka täiskasvanu kirjeldamisel on välja toodud inimese mitmekülgsus, loomingulisus, motiveeritus, rõhutatud on ka ilu ja ande seost. Peamine sõna, mida meediatekstides andekuse sünonüümina kasutati, oli talent. Selle sõnaga tähistati nii saavutusi kindlas valdkonnas kui ka avaldumata andega potentsiaali. Meediatekstides ei kerkinud esile ühtegi näidet, kus teksti autor oleks nimetanud end ise otsesõnu andekaks. Iseenda andekaks pidamine on ühiskonnas pigem negatiivse varjundiga, sest see on justkui midagi sellist, mis ei sobi. Küll aga on sobilik andekaks pidada teisi.

Täiskasvanuandekuse tähendust loodi meediatekstides peamiselt kogemuse, meisterlikkuse, karjääri ja tööalaste saavutuste kaudu, mille käigus paistsid silma järgmised valdkonnad: sport, muusika, näitekunst, vähemal määral haridus, teadus, moekunst jt valdkonnad. Enim tõsteti andekaid esile spordivaldkonnast, sellisel juhul räägiti andekusest kui numbrilisest saavutusest. Üks väheseid valdkondi, kus väärtustati andekust terve elu jooksul, oli näitekunst, kus kerkis esile andeka näitleja elukogemus kui asendamatu väärtus. Kont on öelnud, et näitekunstihuvilisena tundis ta selles teemas meeldivat otsimispinget ja ka avastamisrõõmu.

Uurimistöö põhjal saab väita, et täiskasvanuandekus ei ole rangelt seotud seadusega määratud täiskasvanuks saamise eaga, vaid täiskasvanuandekuse tähendus luuakse karjääri ja saavutuste kaudu, õppimine jääb tagaplaanile. On oluline rõhutada, et inimene on võimeline õppima ja arenema kogu oma elu jooksul ning tähtis on inimeste andeid väärtustada nende east hoolimata. Olulist rolli mängib ka avalik suhtumine, seetõttu tuleb tähelepanu pöörata, kuidas me andekusest üleüldiselt räägime. Kristel Kont on öelnud: „Mul ei lähe eales meelest, kui laususin magistritöö kaitsmisel „ma olen andekas“ ning publik oli sellest kergelt öeldes vapustatud. Magistritöö tulemused peegeldusid ka minu enda sõnakasutuses ja käitumises – varasemalt tundus enda nimetamine andekaks täiesti hullumeelne. Lõputööd kirjutades mõistsin, et muuta, kuidas teatavatest asjadest teataval viisil on tavaks kõnelda, tuleb alustada iseendast. Usun endiselt, et oluline on keelekasutusest eemaldada andekust pärssivad elemendid ning leida kõigis midagi väärtuslikku. Igas inimeses ande välja toomine ei vähenda selle ande väärtust“.

Täiskasvanuandekus on mitmetahuline ning võib avalduda väga erinevalt. On oluline, et me teadvustaksime, et andekaid on igal pool meie ümber ning inimeste võimed ja potentsiaal väärivad esiletõstmist east hoolimata. Teema fookuses hoidmine on meie endi suhtumise küsimus ja ka vastutus, sest andekas täiskasvanu on väärt enam märkamist.

---

Kärt Kuvvas-Mekk on Tallinna Ülikooli andragoogika magistriõppe üliõpilane

 

*Magistritöö on kaitstud Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis 2019. aasta kevadel, juhendajaks oli Halliki Põlda (PhD). Lõputööga „Täiskasvanuandekuse konstrueerimine meediatekstide näitel“ saab tutvuda Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu e-teadusraamatukogus ETERA.

*Artikkel on valminud Tallinna Ülikooli andragoogika eriala ainekursuse „Andragoogi kommunikatsioonioskused” raames.

Login (1)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvata aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell  10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel