Liigu edasi põhisisu juurde
Blog
Blog

9 uurimustöö tulemust, mis selgitavad, miks haridus vajab sporti

Paljude inimeste arvates on sport ja haridus omavahel teravas vastuolus. Esimene on pigem midagi triviaalset, teine aga tõsine asi. Richard Bailey ICSSPE-st (International Council of Sport Science and Physical Education) selgitab, miks on sport midagi rohkemat kui mäng.

Education and sports

Paljude inimeste arvates on sport ja haridus omavahel teravas vastuolus. Esimene on pigem midagi triviaalset, teine aga tõsine asi. Ühe puhul on tegu mänguga, teise puhul tööga. Seda lõhet, mille juured on Euroopa ajaloolises ja filosoofilises minevikus, võib eriti selgelt märgata hariduse puhul, kus spordile (ja selle haridusalasele esindajale - füüsilisele haridusele) on sageli omistatud madalat staatust, ajaliselt piiratud õppekava ja ebapiisavaid ressursse. Paljud lapsevanemad on seisukohal, et spordile ja muudele organiseeritud füüsilistele tegevustele tuleks jätta hariduse omandamisel pigem marginaalne positsioon, sest lapsed kasvavad suuremaks ja peaksid pigem keskenduma kooli „tõelisele sisule“, mis annab neile võimaluse jätkata haridusteed kutsekoolis, kõrgkoolis või leida sobiv töö.

Aja jooksul on need hoiakud hakanud muutuma, ehkki muutused on toimunud väga aeglaselt. Niinimetatud „vähese kehalise aktiivsuse pandeemia“ on mänginud olulist rolli spordi käekäigu osas. Aktiivsustaseme jätkuv langus on kaasa toonud mittenakkuslike haiguste kasvu. Sport kui paljude inimeste jaoks populaarseim ja vastuvõetavaim füüsilise aktiivsuse vorm, on nihkunud rahvatervise poliitika ja praktika keskpunkti kui odav ravim. Samas on leitnud kinnitust, et sport oma erinevates vormides suudab tagada märkimisväärse rahalise toetuse. Sport on väga suur ja kiiresti kasvav sektor Euroopa majanduses, moodustades Euroopa Liidus hinnanguliselt 3% kogu Euroopa SKT-st ning umbes 3,5% tööhõivest. Täiskasvanuharidus on reageerinud tekkinud olukorrale arendades välja veelgi rohkem ja keerukamaid valdkondi, alates õpetajate ja treenerite koolitamisest kuni sporditoodete tööstuse, spordimeedia ja spordisaadete täiustamiseni.

Spordi ja hariduse vahelises suhtes on veel teinegi aspekt, mida arengud teaduslikus uurimises on selles vallas alles hiljuti esile toonud. Haridus- ja psühholoogiaalaste uurimuste tulemused on näidanud, ja neuroteadustes ning muudel erialadel läbiviidud teadustööd on tõestanud, et traditsiooniline vastasseis hariduse ja spordi vahel on lihtsalt eksitus ning et sport – selle asemel, et haridustegevusse häirivalt sekkuda – on hoopis andnud sellesse väärtusliku panuse. 

Selle julge väite põhjenduseks esitan üheksa teadusuurimustest saadud tulemust spordi ja füüsilise aktiivsuse positiivse mõju kohta, mis näitavad, et sedalaadi tegevus – lisaks kõigile juba aktsepteeritud hüvedele nagu keha hea füüsiline vorm ja parem tervis – lisab haridusele tohutult väärtust. 

  1. Sport ja kehaline aktiivsus „toidab“ aju, aidates tal suurendada töömahtu ja tõhusamalt opereerida. Uurimistulemused on näidanud, et füüsiline aktiivsus toob kaasa põhjalikke ja pikaajalisi muutusi aju „juhtmestikus“, ning need arengud tõhustavad oluliselt intellektuaalset tööd. 
  2. Sport ja füüsiline aktiivsus parandavad õppimisvõimet ja mälu. Õppijad, kellel on hea mälu ja kiire õppimisvõime, omavad märkimisväärseid eeliseid, mis mõjutavad peaaegu kõiki nende täiskasvanuharidusega seotud ja ka muid edaspidiseid kogemusi.
  3. Isegi lühike mõneminutiline füüsiline aktiivsus võib parandada keskendumis- ja tähelepanuvõimet, mis avaldab otsest mõju sellele, kuidas inimesed õpivad ja omandatud teavet säilitavad.  
  4. Sooritusvõime arvutus- ja kirjaoskuse omandamisel nooremate õppijate hulgas paraneb füüsilise aktiivsuse tulemusena eriti tõhusalt.
  5. Korrapärane kehaline liikumine leevendab depressiooni ja ärevust, mis võib täiskasvanuhariduse puhul osutuda küllaltki murettegevaks faktoriks.
  6. Institutsioonipõhine sporditegevus ja muud kehalised tegevused on eriti väärtuslikud kuuluvus- ja pühendumustunde loomiseks ja ning aitavad potentsiaalselt marginaalses olukorras olevate õppijatel tunda end kaasatuna ja aktsepteerituna.
  7. Füüsiliselt aktiivsed inimesed saavutavad paremaid akadeemilisi õpitulemusi kui nende mitteaktiivsed kaasõppijad; kõige aktiivsematel on kõige paremad eeldused.  
  8. Füüsiliselt aktiivsetel õppijatel on reeglina paremad kvalifikatsioonid, nad on valmis oma haridusteed jätkama, neil on paremad võimalused kindlustada endale hea töö ning tihti saavad nad koguni ka kiiremini ametikõrgendust.
  9. Tööandjate silmis on füüsiliselt aktiivsed isikud tervemad, teevad tõhusamat tööd ning on usaldusväärsemad. Seega – aktiivsetel inimestel on parem tööalane konkurentsivõime.​​

Muidugi ei pruugi kõik spordialased kogemused olla positiivsed ning halb spordialane koolitus või treening võib vahel osutuda halvemaks võimaluseks kui üldse mitte sportimine. Seega tasub õppijail investeerida mõnevõrra aega, et leida enda jaoks sobivaim sportimis- või liikumisviis, mis vastab kõige paremini nende eluviisile. Asjakohased tegevused, mis leiavad aset positiivses ja toetavas keskkonnas, on heaks inspiratsiooniks.

Ehk on haridusasutuste ja neis õppivate inimeste jaoks jõudnud kätte aeg ümber hinnata oma eelarvamused spordi ja füüsilise tegevuse rolli suhtes? Sporditegevus on kaugel sellest, et olla pelk triviaalne lõbu või vaheldus põhilisele õppetegevusele – tõendid näitavad, et sport ja füüsiline aktiivsus võivad anda sellesse vägagi arvestatava ja väärtusliku panuse. 

Richard Bailey

Richard Bailey on põhi- ja keskkoolides tegutsenud endine õpetaja, õpetajate koolitaja, treener ja treenerite koolitaja. Lisaks oma resideeriva kirjaniku ametikohale ICSSPE-s (International Council of Sport Science and Physical Education), on ta ka autor ja blogija. Ta on töötanud UNESCO-s ekspertnõustajana füüsilise hariduse alal, Maailma Terviseorganisatsioonis, Euroopa Liidus ja paljudes sarnastes ametlikes ringkondades. Ta oli toetav konsultant algatustes nagu Nike-Led Desined to Move (Loodud liikuma) ja Active Kids Do Better (Aktiivsed lapsed on tublimad), samuti on ta juhtinud mitmete teaduslike ülevaadete koostamist. 

Login (6)

Soovid keelt vahetada?

See dokument on saadaval ka teistes keeltes. Palun vali keel.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvata aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell  10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel