chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

8 tippnõuannet edukaks põlvkondadevaheliseks õppeks

25/12/2016
by Eliisabeth Käbin
Keel: ET
Document available also in: EN MT DE ES FR IT PL LT NL

Andrew McCoshan annab ülevaate kirjandusest põlvkondadevahelise õppe kohta, tuues välja mõned enim täheldatud edufaktorid. 

Põlvkondadevaheline õpe – õppevorm, kus igas vanuses inimesed õpivad üheskoos ja üksteiselt – on inimkogukondades juba aegade algusest kasutusel olnud. Viimasel ajal aga on mure inimeste jaotamise pärast vanusegruppidesse äratanud asja vastu uut huvi.  1993. a. eurobaromeetri uuringus ilmnes jahmatamapanev tõsiasi – ligi kolmandik üle 60-aastasest inimesest tunnistasid, et neil pole peaaegu mingeid suhteid alla 25-aastaste inimestega. Euroopa vananev rahvastik koos strukturaalsete sotsiaalsete muutustega on andnud taas hoogu fookuse suunamisele vajadusele viia vanemaid inimesi kokku noortega, et leevendada negatiivseid stereotüüpe, mis võivad kerkida erinevate põlvkondade vahele, kui need omavahel ei suhtle, et sotsiaalset ühtekuuluvustunnet süvendada. 

Erinevates vanustes inimeste vaheline teadmiste ja oskuste vahetamine ei ole sugugi uus suundumus - see on iseloomulik näiteks tööpraktikate puhul. Käesoleval juhul on aga siiski fookus sellistel tegevustel, mille eesmärgiks on tuua kokku vanemaid ja nooremaid vanusegruppe vastastikuse kasu saamiseks – näited, mis on toodud allpool olevas kastis.  

Näiteid põlvkondadevahelise õppe kohta

• Vanemad ja nooremad inimesed tulevad kokku selleks, et jagada oma õpikogemusi ja üksteist paremini mõista

• Vanemad vabatahtlikud juhendavad õpilasi koolis

• Noored vabatahtlikud pakuvad teenuseid ja tuge vanematele inimestele – aitavad neil sisseoste teha, loevad neile ette, külastavad neid, ajavad nende asju

• Vanemad vabatahtlikud toetavad noori lapsevanemaid

• Väikelapsed külastavad dementsuse all kannatavaid inimesi hooldekodudes

• Vanemad inimesed töötavad õpilastega kultuurivahetuse edendamise projektidega, kasutades suust-suhu edasiantavaid meenutusi või kunsti

• Erinevate põlvkondade esindajad teevad koostööd, et muuta jäätmete mahapaneku ala naabruses asuvaks pargiks 

Allikas: EAGLE (2008) Põlvkondadevaheline õpe Euroopas: poliitikad, programmid ja praktiline juhend (Intergenerational Learning in EuropePolicies, Programmes & Practical Guidance)

Kas me nii paljude erinevate tegevuste seas suudame kindlaks teha ühiseid faktoreid, mis võiksid aidata neil edu saavutada? Kirjanduse läbitöötamine [1] näitab, et peale tavaliste efektiivse juhtimise põhimõtete – nagu realistlike eesmärkide seadmine, läbiviidavate plaanide koostamine ning selgelt jagatud rollid ja vastutused – on olemas terve rida erilisi faktoreid, mis näivad olevat olulised:

 

1. Endale selgeks tegemine, kus põlvkondadevaheline õpe suudab kõige suuremaid muutusi esile kutsuda. 

Üheks põhiliseks alustalaks on noorte ja vanade inimeste vahelise hetkeseisu hindamine – tähelepanekute ja stereotüüpide iseloom, see, mis osa mängivad asja juures eelarvamused, näiteks vanemate inimeste ealine diskrimineerimine. Võtmeküsimuseks on: kas see või teine tegevus tõepoolest suudab lõhkuda barjäärid erinevate põlvkondade vahel? 

 

2. Veenduge, et nii noored kui vanad inimesed saavad vastastikku kasu.

Läbiviidavad tegevused peavad olema kõigi jaoks asjakohased ja huvitavad, ehkki kõigile kasulikku „win-win“ lahendust võib olla raske leida. Kogemuste põhjal võib väita, et põlvkondade vaheline kontakt õppetegevuses – et olla efektiivne – peab olema korrapärane (mitu tundi nädalas) ning olema jaotatud mitme kuu peale.

 

3. Tehke endale selgeks potentsiaalsete osavõtjate vajadused ja motivatsioon.

Vanemate inimeste motivatsioonid on tavaliselt altruistlikud – anda edasi oskusi ja teadmisi. Noored inimesed kalduvad osalema seetõttu, et anda oma panus enda kogukondadele.

 

4. Osalejaid värvates püüdke olla delikaatne. 

Olge delikaatsed inimeste taustade ja eelnevate kogemuste ning arusaamade suhtes. Veenduge, et konfidentsiaalsus säiliks. Selgitage välja nende ootused osaluse osas ja milline on osalejate potentsiaalne toetus.  

 

5. Valmistage põlvkonnad õppeks eraldi ette.

Vestelge nendega sellest, mida nad üksteiselt ootavad ning kuidas nad arvavad end käituvat, kehtestage kindlad reeglid selle kohta, kuidas üksteise arvamusi respekteerida ka juhul, kui nendega nõus ei olda. 

 

6. Veenduge, et põlvkondadevahelises õppes osalevatel erialaspetsialistidel oleksid vajaminevad oskused.

Looge endale arusaam tegevustest – see hõlmab mitte ainult neid, kes on kaasatud õppetegevuse arendajate ja juhendajate rolli, vaja on ka tugipersonali ettevalmistamist nagu hooldekodude personal.

 

7. Muutke õppe sisu ja seaded huvipakkuvaks nii nooremate kui vanemate osalejate jaoks. 

Põlvkondadevaheline õpe toimib tavaliselt kõige paremini väljaspool tavalist klassiruumi. Rühmapõhise õppetöö aluseks võiks võtta mingi kindla projekti nagu näiteks kogukonna ajaloo. Õppetöö asukoht peaks olema mugav ka nende inimeste jaoks, keda on kõige raskem asjast huvituma panna. 

 

8. Tunnustage ja hinnake läbiviidud õppetegevust.

See on eriti oluline punkt nooremate inimeste jaoks, kuna noortel inimesi on raske sobituda põlvkondadevahelise õppe raamidesse oma formaalset haridust puudutavate kohustuste kõrvalt; kuid ka vanemad inimesed oskavad väärtustada oma uute pädevuste hindamist! 

Andrew McCoshan on töötanud hariduse ja koolituse vallas üle 25 aasta. Üle 10 aasta on ta olnud spetsialiseerunud EU-poliitikate väljatöötamisele uuringute ja hinnangute alal. Praegu on Andrew vabakutseline konsultant ja ECVET (Euroopa kutsehariduse ja koolituse ainepunktide süsteem) ekspert Ühendkuningriigis. Samuti on ta olnud kvaliteediekspert Euroopa Sotsiaalfondi riikidevahelise õppe võrgustiku raames liikuvuse arendamise alal ebasoodsas olukorras olevate noorte ja noorte täiskasvanute jaoks.


 [1] Kasulikeks allikateks on  European Map of Intergenerational Learning(link is external) (Euroopa kaart põlvkondadevahelise õppe kohta) ja European Commission/ICF/GHK (2012) Learning for Active Ageing and Intergenerational Learning: Final Report (Euroopa Komisjon/ICF/GHK (2012) Aktiivse vananemise õpe ja Põlvkondadevaheline õpe: Lõppraport)

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn