chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

7 kasulikku nõuannet, kuidas olla riikidevahelises partnerlussuhtes ja sellest edukalt välja tulla

22/12/2016
looja Eliisabeth Käbin
Keel: ET
Document available also in: EN SV FI HU LV DE ES FR IT PL NL LT PT

Mis muudab partnerluse tõhusaks? EPALE täiskasvanuõppe temaatilise kvaliteedi koordinaator Andrew McCoshan pakub välja mõned isiklikul kogemusel põhinevad nõuanded.

Üks tänuväärsetest asjadest Euroopa projektide väljatöötamise juures on projekti ellu viima hakkavate partnerluste loomine ja alalhoidmine.  Niisiis – mida teha selleks, et selline partnerlus osutuks edukaks? 

Üks mis kindel – lihtsaid vastuseid sellele küsimusele ei ole. Siiski on olemas mõned „põhialused“, millele tuleks tähelepanu pöörata, kui tahta maksimeerida oma võimalusi mitte ainult riikidevahelise partnerlussuhtega toime tulla, vaid ehitada üles pikaajaliste suhete kogum inimeste ja organisatsioonidega.

Minu loetelu on siin. Mida teie sinna lisaksite? 

 

 

1. Mina oskan seda, mida oskad sina? 

On iseenesestmõistetav, et mistahes partnerluse puhul on esmatähtis kokku leppida, kes mille eest vastutab. Eriti aga just riikidevahelises kontekstis on väga oluline panna täpselt ja selgesõnaliselt paika iga osapoole ootused saavutuste osas, sest keelelised ja kultuurilised erinevused võivad tekitada segadust või vääritimõistmist. Partnerlus sisaldab eeldatavasti ka rikkalikku teadmiste- ja oskustepagasit, nii et tuleb kasuks välja selgitada, milline see pagas on ning kuidas selle eri tahke kõige paremini projekti erinevate ülesannetega kokku sobitada.

Nõuanne: Ärge kiirustage eeldama, et kõigile on nende rollid selged kohe, kui partnerlus on vormistatud – julgustage oma partnereid projekti algusjärgus oma oskuste ja rollide üle arutlema ning võimalikke arusaamatusi selgeks rääkima.

 

2. Tugevad partnerlused on sügavad partnerlused... sügavus aga nõuab aega ning häid isiklikke suhteid 

Partnerluse mitteametlikud – isiklikud ja sotsiaalsed – aspektid on täpselt sama olulised kui selle ametlik külg. Võimalused üksteist tundma õppida mängivad isiklike suhete kujundamisel olulist rolli – isiklikke suhteid võib nimetada „liimiks“, mis liidab partnerluse tervikuks.  Suhted isiklikul ja sotsiaalsel pinnal on väga olulised ka partnerluses esinevate erinevate kultuuride ja väärtuste paremaks mõistmiseks.

Nõuanne: Projekti formaalse külje kõrval panustage aega ja energiat, et luua partneritele võimalusi üksteist tundma õppida.  

 
3. Maailm on nagu küla

See on tõsi, kuid külad ei toimi juhuslikult: külaelanikel peab olema palju võimalusi, et üheskoos suheldes ametlikke asju ajada, kuid vajalikud on ka mitteametlikud omavahelised kokkusaamised, nagu eelpool täheldatud. Partnerid on suure tõenäosusega üpriski erinevad nii oma keeleliste võimete alal kui ka kogemuste poolest riikidevahelises koostöös. Kõigil peab olema võimalus anda oma panus ja luua ühine arusaam saavutatavatest eesmärkidest ja oodatavast edust.

Nõuanne: Projektikoosolekutel kasutage teabe kogumiseks ja tagasiside saamiseks ümarlauameetodit – tagades, et kõik saaksid võimaluse sõna sekka öelda. 

 

4. See polnud minu süü! 

Igas partnerluses tuleb vahetevahel ette lahkarvamusi, vigu ja võib-olla koguni kriisiolukordi. On väga tähtis, et partnerluse puhul oleks olemas plaan, kuidas selliste kahetsusväärsete  olukordadega toime tulla.  Siin võib olla abiks kõigi osapoolte kaasamist tagav osaluspõhine projektijuhtimine, eriti kui arvesse võtta kultuuride ja väärtushinnangute mitmetahulisust.

Nõuanne: Korraldage nii, et kohe projekti alguses viidaks läbi selgesõnaline mõttevahetus vigade ja konfliktide lahendamise teemal.

 

5. Mida väiksem, seda parem … mõnikord

Olenevalt teie partnerluse iseloomust võib osutuda vajalikuks valida väike juhtrühm peamistest partneritest, kes kohtuvad regulaarselt ja hoolitsevad üldise koordineerimise eest. Enamasti toimib see meetod tõepoolest hästi – see võimaldab kiiremini otsuseid vastu võtta. Kuid selliste asjade osas tuleb siiski eelnevalt kokku leppida. 

Nõuanne: On väga oluline, et kõik oleksid teadlikud, mis eesmärgil väike juhtrühm võidakse moodustada ning oleksid algusest peale sellega nõus.

 

6. Mida ta ütleski?

Riikidevaheliste partnerluste puhul on enamasti üldlevinud suhtluskeeleks inglise keel. Ehkki inimeste üldine inglise keele mõistmine võib olla väga heal tasemel,  võivad tehnilised terminid osutuda keerukamaks probleemiks. Isegi pealtnäha ühetähenduslikel terminitel nagu „õppimine“ („learning“) on erinevates riikides ja kontekstides erinevaid tähendusi.

Nõuanne: Leppige terminites kokku ja koostage nende kohta sõnastik.

 

7. Kui ma pean veel ühele koosolekule minema... 

Olgem ausad, keegi ei soovi kunagi rohkematel koosolekutel osaleda. Riikidevahelised partnerlused ei ole erandiks. On selge, et formaalsed küsimused tuleb läbi arutada, et kontrollida projekti edenemist jne. Kuid haridustöötajad ei tegele haridusega selleks, et laua ümber istuda!

Nõuanne: Miks mitte kasutada ära partnerite didaktilisi kogemusi, et mõelda välja uusi loovaid viise partnerluse käimashoidmiseks, eriti selle paratamatu osana olevate koosolekute läbiviimiseks. 

 

Andrew McCoshan on töötanud hariduse ja koolituse vallas üle 25 aasta. Üle 10 aasta on ta olnud spetsialiseerunud EU-poliitikate väljatöötamisele uuringute ja hinnangute alal. Praegu on Andrew vabakutseline konsultant ja ECVET (Euroopa kutsehariduse ja koolituse ainepunktide süsteem) ekspert Ühendkuningriigis. Samuti on ta olnud kvaliteediekspert Euroopa Sotsiaalfondi riikidevahelise õppe võrgustiku raames liikuvuse arendamise alal ebasoodsas olukorras olevate noorte ja noorte täiskasvanute jaoks. 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
  • Kasutaja Maria Anversa Grasso pilt

    Very interesting article. I would like to add two more tips.

    The first one, don't forget to plan and implement regular monitoring activities, using quantitative and qualitative indicators (questionnaires, surveys, interviews) to measure progress and success in terms of achievements of objectives and results; this allows to reveal the strenghts and weaknesses, assuring a correct evaluation of the project itself.

    Secondly, focus the dissemination activities before, during and after the partnership. You need to disseminate both tangible and intangible results by differents means (seminars, videos, websites, articrafts, exhibitions, eTwinning and other European platform) at a local, national and international level in order to guarantee the sustainability of the project also beyond its end.

  • Kasutaja Hélène Paumier pilt

    Merci Andrew pour ce post. Votre article fait écho à une publication sur EPALE nommée " Réaliser un projet : une histoire de communication" qui traite des compétences interculturelles, de la communication dans la mise en oeuvre d'un projet transnational : /en/node/23035 ( also available in english /en/blog/carrying-out-project-it-all-about-communication). 

  • Kasutaja Anna Kwiatkowska pilt

    Great article, thank You.

    What could be added? BYOD (Bring Your Own Device).... and use all means of remote communication - Skype, WhatsApp, TeamViewer, Facebook groups etc. This makes our communication and cooperation live regardless the distance.