chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

4 tõsiasja, mida PIAAC põhjal sooliste erinevuste kohta väita võib

11/09/2016
looja Eliisabeth Käbin
Keel: ET
Document available also in: EN RO PL BG

/et/file/oecdskillsoutlook2013pngoecd_skills_outlook_2013.png

 

Täiskasvanute oskuste uuring Survey of Adult Skills on osa OECD täiskasvanute pädevuste hindamiste programmist (PIAAC). Tegemist on rikkaliku allikaga, mis osutub kasulikuks selliste arutelude puhul nagu EPALE peab rahvusvahelise naistepäeva tähistamiseks. Uuring pakub andmeid kirja- ja arvutusoskuse taseme kohta 166 000 täiskasvanu hulgas vanuses 16-65 kokku 24 riigist, millest 17 on Euroopa Liidu liikmesriigid.  Järgmine riikiderühm, kaasa arvatud Sloveenia, võttis osa uuringute teisest voorust, mille tulemused avaldatakse lähikuudel. Valimi suurus võimaldab sisukat analüüsi riikidesiseste ja riikidevaheliste erinevuste kohta paljude sotsiaalmajanduslike tegurite puhul, sealhulgas loomulikult ka sugu.

1. “Naistel ja meestel on väga sarnane pädevustase“ (OECD 2013 lk. 40)

PIAAC on jagatud viieks pädevuste „tasemeks“, millest 1. tase on madalaim. OECD, tunnistades vastastikmõju keerukust täiskasvanute oskuste nõudluse ja pakkumise vahel, ei seadnud ühiskonnaelust osavõtu piirmääraks ühtki konkreetset kirja- või arvutusoskuse taset. Siiski võeti enamiku uuringute puhul nõutavaks miinimumiks  2. tase ning neid, kelle tulemus jäi 1. tasemele või alla selle, peeti „mahajäänuteks“.

Kirjaoskuse puhul täheldati „mahajäänute“ rühmas meeste ja naiste osakaalus ainult väga väikest erinevust (50,1% ja 49,9%). Naiste suuremat osakaalu täheldati madalama arvutusoskuse puhul, kuid seegi vahe oli väike ja vähenes veelgi, kui arvesse võeti ka muid sotsiaalmajanduslikke tegureid.   

Kirjaoskuse ja arvutusoskuse tase on uuringu tulemuste põhjal omavahel tugevas korrelatsioonis; madala kirjaoskuse puhul täheldati ka madalat arvutusoskust. Täiskasvanute hulgas, kelle kas kirja- või arvutusoskuse tulemused jäid 1. tasemele või alla selle,  oli 55% osalenuist 1.tasemel või alla selle nii kirja- kui ka arvutusoskuse poolest; 15% ainult kirjaoskuse poolest ning 30% ainult arvutusoskuse poolest. Siin on märgata soolist aspekti – selle rühma naistel oli suurema tõenäosusega ainult puudulik arvutusoskus ja meestel ainult puudulik kirjaoskus.

2. “Rohkem kui pooltes uuringus osalenud riikidest ei ole meeste ja naiste kirjaoskuse tasemete vahel statistiliselt olulist erinevust.” (OECD 2013 lk. 111)

Euroopa riikidel on palju ühist. Kogu valimi ulatuses olid mehed ja naised puuduliku kirjaoskuse rühmas võrdselt esindatud ning enamiku üksikute riikide puhul kehtis sama mudel.  Kõikjal seda tendentsi aga siiski ei täheldatud. Näiteks olid mehed naistest kirjaoskuse poolest üle  Madalmaades, Saksamaal ja Flandrias, samal ajal kui puuduliku kirjaoskusega meeste arv ületas naiste arvu nii Poolas kui Taanis.

Naiste arv ületas meeste oma puuduliku arvutusoskuse puhul, kõige nõrgemad tulemused saavutas rohkem naisi kui mehi. See pidas paika enamikus riikidest, välja arvatud – jälle – Poola ja Slovakkia.

3. “… riikide lõikes on vanematel ebasoodsa taustaga madala haridustasemega naistel veidi suurem risk saada madalamaid pädevustulemusi kirjaoskuses kui sama profiiliga vanematel meestel.“ (OECD 2013 lk. 124)

Haridustasemel ja vanemate sotsiaalmajanduslikul staatusel on PIAAC põhjal põhjalikum seotus kirja- ja arvutusoskuse tasemega kui sool. Siiski näib ka sugu neid tegureid mõjutavat. Madala haridustasemega ja ebasoodsa taustaga naistel on keskmiselt viis korda suurem tõenäosus saavutada kirjaoskuses nõrgemaid tulemusi  kui vähemalt keskhariduse omandanud naistel. Meeste puhul on see tõenäosus lähemal neljale korrale. Selline tendents on olemas umbes pooltes riikides ning on eriti ilmne Flandrias, Itaalias, Madalmaades ja Hispaanias.

4. “… mehed ja naised kasutavad oma oskusi erinevalt, osaliselt oma töö tõttu.” (OECD 2013 lk. 149)

PIAAC mitte ainult ei testinud inimeste kirja- ja arvutusoskust, vaid uuris ka seda, kuidas neid oskusi tööl ja kodus kasutatakse. Üldiselt tegelevad naised lugemisega, kirjutamisega ja arvutamisega töökohal vähem kui mehed ja väljaspool tööd rohkem kui mehed. Need erinevused ei pruugi olla seotud mitte niivõrd sooga kui meeste ja naiste poolt tehtava töö iseloomuga – näiteks töötavad naised suurema tõenäosusega osaajaga kui mehed.

David Mallowsil on rohkem kui 25-aastane kogemus täiskasvanuhariduse õpetajana, õpetajate koolitajana, juhi ja teadlasena. Praegu on ta teadusuuringute direktor  täiskasvanute kirja- ja arvutusoskuse riiklikus teadusuuringute ja arendustöö keskuses (NRDC) UCL haridusinstituudis Londonis ning ta juhib Euroopa Komisjoni kirjaoskuspoliitika võrgustiku täiskasvanuhariduse osakonda ELINET.

 

 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
  • Kasutaja Beata Czerwińska pilt

    Bardzo interesujący artykuł.  Przdstawione przez Davida Mallowa wyniki badań pokazują bardzo dokłanie jak w złym stanie jest obecnie wykształcenie dorosłych oraz jak wielka jest potzreba reorganizacji obecnego sytesmu edukacji dorosłych. Bardzo interesujace są także wyniki dotyczace różnic pomiędzy kobietami i męzczyznami w końcu doczekaliśmy się badań które dementują znaczące różnice między płciami. Z niecierpiliowścia czekam na wyniki kolejnej części badań.

  • Kasutaja David Mallows pilt

    Hi Emma,

    I hadn't seen the NALA analysis before, so thank you for posting it. It looks very interesting. You're right to pick out the link between parental and child educational level - this is a strong marker of social mobility and the PIAAC results should set alarm bells ringing in policy circles. In a forthcoming OECD working paper on those who scored at or below Level 1 in PIAAC we say:

    "Adults proficient at levels 1 and below in literacy tend to come predominantly from families in which their parents had lower levels of education compared to the general population."

    This is a widespread pattern, but Italy (85.4%), Spain (82.6%) and the Netherlands (71.8%) have particularly high proportions of adults who scored at or below Level 1 in literacy who came from families in which both parents had less than upper secondary level attainment. In Ireland over 60% of the parents of the 'low-performers' in PIAAC had not completed upper-secondary school.

    I particularly like this quote from the NALA presentation:

    "There appears to be a positive feedback loop between having skills, using skills and benefiting from skills, whether in employment, civic engagement or health."

    I think that is an important message from PIAAC. Literacy and numeracy matter to people and the more you use them the better they become. With the opposite also true and a major concern. There is a link between 'having' and 'benefiting' from skills such as literacy and numeracy, but 'using' them is of great importance.

    It would be great to hear from other countries that have carried out country-level analysis of the PIAAC data. 

    David

  • Kasutaja Emma GRAINGER pilt

    Hi, great piece David, thank you. I love anything that utilises the PIIAC study. Last year Dr. Sarah Gibney, Adjunct Research Fellow in UCD, presented her work analysing the PIIAC data. It highlighted the social implications of adult literacies and in particular the clear links between parents’ educational levels and their grown children’s. ​I have found the report of the presentation of results here and will try to get my hands on the actual study results. Thanks again!