chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Plataforma electrónica dedicada a la enseñanza para adultos en Europa

Blog

Muuseumikülastajad kui kultuuritarbijad või kultuuris osalejad?

05/07/2017
por Kaja Visnapuu
Idioma: ET

/nl/file/muuseumjpeg-0muuseum.jpeg

muuseum

Muuseumikülastusi mõõdetakse tänapäeval külastajanumbrite ja hinnatakse kultuuritarbimise uuringute kaudu. Statistikaameti andmetel on Eestis kultuuritarbimine viimastel aastatel tõusuteel- suurenenud on pidevalt nii teatrite kui muuseumikülastajate hulgad. Ka tasuta korraldatava muuseumiöö ettevõtmised on aina laiaulatuslikumad, kogudes populaarust nii korraldajate kui tuntust külastajate seas.

Tabavalt on praeguste muuseumide omamoodi unikaalse ja vastuolulise olukorra sõnastanud Jaana Vatsar (2016): „Kaasaegne muuseum on oma mitmekülgsuses, täites samaaegselt nii kultuurilist, poliitilist kui majanduslikku rolli,  võtnud eesmärgiks olla külastajatele usaldusväärne, atraktiivne, kvaliteetset ja meeldejäävat elamuskogemust pakkuv haridus- ja meelelahutusasutus, mis konkureerib vabaajaturul paljude teiste meelelahutust pakkuvate ettevõtetega“. Vatsari uurimistöö fookuses on noorte täiskasvanute muuseumidesse suhtumine ja nende külastusmotivatsiooni mõjutavad faktorid.  

Tõepoolest, tänapäevasel muuseumil kui mäluasutusel tuleb oma tegevustes lähtuda nii kultuuri- ja harduslike väärtusetest kui arvestada ka turumajanduslike nõuetega. Muuseumid on jätkuvalt oma kogude uurijate, ekspositsioonide ja näituste ning haridusprogrammide külastajate teenistuses. Kuigi enamasti tuleb külastuseks osta pilet, ehk teenuse eest maksta muuseumipoolsete kulutuste katmiseks, ei käsitle muuseumid, nagu teatridki, oma pileti ostnud külastajaid pelgalt tarbijatena. Oma külastajaid nähakse ikkagi potensiaalsete kultuurist osasaajatena, informaalses olukorras õppijatena, kelle külastajakogemus soovitakse omaltpoolt toetada. Samas on arusaadav, et aina külastajakesksemaks ja moodsamaks muutuvad muuseumid on saamas mitmekülgseks vaba aja veetmise kohaks nii lastele kui täiskasvanutele. Tarbijalik meelelahutus kipub domineerima, jättes ka elamusikus meelelahutuses sisalduva, aga raskemini märgatava  hariduslik aspekti tahaplaanile.     

Kaubalis-rahalisi suhteid iseloomustav tarbijalikkuse mõiste kultuuri kontekstis on ilmunud eesti kõnepruuki ja mõisteruumi üsna hiljuti, järjepidevalt jälgitav on see alates 2013 kui Statistikaamet  turismiuuringu kultuurimoodulis hakati inimestelt küsima ka nende kultuuritarbimise kohta. Kuigi sama perioodi kohta on ka kultuuris osalemise uuringuid  on üldises keelekasutuses ja ka uuringutes hakanud viimasel ajal domineerima millegipärast pigem  kultuuritarbimise mõiste. Vt ka Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (2015). Kultuuritarbimine kultuuriruumi elujõulisuse näitajana. M. Lauristin (Toim.). Eesti Inimarengu Aruanne 2014/2015 „Lõksudest välja?“

Iseenesest on huvipakkuv, et alates 2017 aastast Kultuuriministeeriumi tellimusel üle aasta tehtav uuring, vähemalt 15-aastaste Eesti elanike kultuuriasutustes käimise harjumuste kohta, et saada objektiivset statistikat kultuuripoliitiliste eesmärkide seadmiseks kultuurivaldkondades, nimetatakse just Kultuuris osalemise uuringuks (KOU). Kas sellest võiks ehk välja lugeda suhtumise või jõujoonte muutumist ühiskonnas?

Katriin Fisch-Uibopuu (2004) oma artiklis Institutsionaalse kultuuritarbimise trendid, Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 10 on välja toonud uurijate N. Abercombie ja B. Longhurst kultuuritarbimise gruppide jada:

• Tarbija: vähene ja üldistatud kultuurikasutus.

• Fänn: esinejatele ja programmidele keskendunud kultuurikasutus.

• Kultuslane: tõsisem, spetsialiseerunud kultuurikasutus koos sellega kaasnevate ühiskondlike tegevustega.

• Entusiast: tõsine huvi kogu kultuurivormi vastu koos struktureeritud tegevustega.

• Väikeprodutsent: amatöörist kultuuriprodutsent.

Samas võib külastaja olla ka ühe muuseumikülastuse vältel erinevates rollides ning otsida rahuldust erinevatele vajadustele, olenevalt sellest, millistesse olukordadesse ta satub ning mis tema muuseumis viibimist mõjutavad (Metsmaa 2015 ( viidatud Falk 2010) Kaasamine Eesti muuseumides: barjäärid ja võimalused).

Kätliy Metsmaa uurimistööst võib lugeda võrdlevalt veel ühe külastajatüüpide (Pitmani ja Hirzy 2010)  kirjeldust:

 · Vaatlejad. Muuseumi külastamisel on oluline mugavus ja meelelahutuslik kogemus ning  hinnatakse kõrgelt selgeid ja täpseid juhiseid. Vaatlejatel ei ole põhjalikke eelteadmisi, nad ei soovi uurida eksponaate süvitsi ning nad ei tunne ennast mugavalt, kui peavad rääkima oma kogemustest või analüüsima oma suhet väljapanduga.

· Osalejad. Naudivad muuseumikülastuse juures õppimist ja sotsiaalseid aspekte – neile meeldib suhelda. Osalejaid iseloomustab sügav huvi ja nad hindavad tegevusi, mis toob sisu neile lähemale. Võtavad osa giidiringkäikudest, küsivad lugemissoovitusi, osalevad loengutel ja sümpoosionitel. Neile on oluline luua sotsiaale interaktsiooni võimalusi, pakkuda loomingulisi tegevusi ning eriilmelisi ja – vormilisi programme.

· Iseseisvad. Meeldib muuseumit avastada omal käel ning luua ise enda jaoks seletusi ja tõlgendusi – nad hindavad kõrgelt oma isiklikke teadmisi. Iseseisvad tahavad ekspositsiooni keskenduda ning liikuda aeglaselt, nad hindavad kõrgelt võimalust uurida teema kohta lähemalt ka erialaspetsialistidelt või –kirjandusest. Iseseisvatele tuleb pakkuda muuseumikülastust, mis ei ütle neile ette, mida mõelda või tõlgendada, sest neil on isiklik emotsionaalne ja/või intellektuaalne side eksponeeritavaga.

· Entusiastid. On enesekindlad ja omavad laia teadmiste pagasit, nad suhestuvad eksponeeritavaga, nii emotsionaalselt kui läbi esitluskunstide ning seovad nähtut oma igapäevaeluga. Entusiastidele meeldib eksponeeritavat arutada teiste inimestega ja nad tunnevad ennast seda tehes mugavalt. Entusiastidele tuleb pakkuda võimalust sotsiaalseks interaktsiooniks ja õppimiseks ning neile meeldivad erinevad esitlusvormid. Entusiaste tasub kaasata erinevatesse muuseumi tegevustesse, sest neile meeldib osalusaktsioonides kaasa lüüa.

Viidatud uurimuste teemakäsitlused ja järeldused annavad muuseumipedagoogidele ning teistele muuseumiharidusega seotuile kasulikku teavet õpikeskkonna loomiseks ning  täiskasvanute sihtrühmade vajadustega arvestamiseks tänapäevases muuseumis.

Samas leiab iga lugeja inspiratsiooni enda külastajatüübi määratlemiseks ning eneseaktualiseerimiseks muuseumihariduslikus kontekstis. Tasuks igaühel korraks endasse süüvida ja mõelda- milline muuseumikülastaja olen mina- kas tarbija või osaleja või hoopis iseseisev ning entusiastlik kultuuri taaslooja? 

 

Autor: Kaja Visnapuu

Tallinna Ülikooli muuseumihariduse külalisõppejõud

2003- 2012 muuseumipedagoog SA Virumaa Muuseumid

                                                                                           

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn