chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Plataforma electrónica dedicada a la enseñanza para adultos en Europa

Blog

Kuidas toetada Y-generatsiooni õppimist?

21/03/2017
por Veronika Tuul
Idioma: ET
Document available also in: EN FR

Y-generatsiooni kohta öeldaks, et nad on püsimatud ja et neid on väga keeruline töökohas „kinni hoida“, et tööandja kulutab üsna palju ressurssi nende väljaõppele ja siis nad liiguvad edasi järgmisele töökohale. Või nad ei jõuagi töökohas väljaõppeni, sest neile sobilik õppimisviis puudub. Selles blogipostituses arutlen, milline õppimine just Y-generatsioonile sobib ja milliste meetodite abil seda ellu viia. Ja et olla kohe alguses otsekohene, siis see postitus ei räägi e-õppest, kuid jah, õppimist toetaval tehnoloogial on siin oluline roll. 

/et/file/ygeneratsioonoppiminee-opejpgy_generatsioon_oppimine_e-ope.jpg

Foto: Bonnie Kittle

Kui hakkasin seda blogipostituse ideed oma peas keerutama ja ka oma heade kolleegidega potentsiaalset probleemipüstitust arutasin, sain tagasisideks, et „oot, misasja, miks sa jälle sellest Y-generatsioonist kirjutad, neist on ju juba küll kirjutatud“.

Olen nõus, et nii töötamise kui ka täiskasvanute tööalase koolituse konteksti on neist väga palju juba kirjutatud, kuid see põhjus on ka täiesti kohaldane – aastatel 1977-1995 sündinute osakaal tööjõu struktuuris ongi maksimaalselt kõige suurem just praegu. Ja ka siinkirjutatu kuulub sellesse generatsiooni, seega vaatlengi probleemi oma enese perspektiivist. 

Meid, Y-generatsiooni esindajaid (ka milleeniumlased) kirjeldatakse järgmiste omadussõnadega: tehniliselt taibukad, koostööaltid, avatud meelega, optimistlikud, ennast juhtivad, paindlikud ja meeskonnatööle orienteeritud. Samas kasutatakse iseloomustamiseks ka järgmisi kirjeldusi: ambitsioonikad, võistlushimulised, enesekesksed, kannatamatud, skeptilised ja vidinate (ning kõige muu uuendusliku) armastajad. 

Selle blogipostituse raames ei taha ma süvenda sellesse, millised on Y-generatsiooni töötamisega seotud rõõmud ja mured, mis tulenevad just nimelt selle põlvkonna eripäradest. Ent sooviksin keskenduda õppimise võimalustele Y-generatsiooni silmas pidades. 


Millist õppimist Y-generatsiooni hindab? 
Tulenevalt Y-generatsiooni eriomastest joontest, tooksin välja järgnevad soovitused õppe planeerimisel ja elluviimisel. 

Asjakohasus. Õpitav peab olema sobiv. Y-generatsiooni tõukejõud on eesmärgipärasus. See põlvkond tahab aru saada, miks midagi vaja teha on. Õppimises esineb see küsimustes, mida õppijad endalt aga tihti ka koolitajalt küsivad - miks mulle seda või teist teadmist, oskust vaja on? Kuidas see mind (töö)elus edasi aitab? Mida isiklikuma ühenduse õppija saab õpitavaga luua, seda omasemaks ja olulisemaks see talle muutub. 

Pisikesed õppetükid. Maailm, mis koosneb 140 tähemärgist ja 4-minutilistest videotest, on meie süvenemisvõimele kindlasti kahju tekitanud. Hea uudis selle juures on see, et Y-generatsioon õpib väga kiiresti, sest on harjunud pidevat infotulva käsitlema. Õppe sisu disainimisel tuleks vältida pikki tekste, suuremahulisi tabeleid ja kestvaid õppevideoid. Väiksemate, kuid üksteisega tihedalt seotud õpiampsudega saab väga loominguliselt õppija ise otsustada, mida ja millise pühendumisega ta õppepalakese omandab. Selline käsitlusviis toetab ka õppija vastutust õppeprotsessis, sest õppija kaasatakse õppeprotsessi disainimisse. 

Tunnustus. Ambitsioonikus ja võistlushimulisus tingib meis pidevat tunnustamisvajadust. Aga tunnustamine on vajalik ka, et Y-generatsiooni esindaja mõistaks, et ta on õigel teel. Tunnustus võib olla väga individuaalne aga tänu tehnilistele vahenditele ka koolitajalt vähenõudev. Paljud õpikeskkonnad toetavad erisuguseid punktide või märkide (badges) kasutamist õppetöös. Ja miks mitte rakendada just nimelt seda tõsimängude liiki nii individuaalse saavutusvajaduse rahuldamiseks kui ka meeskonnatöö oskuste toetamiseks? 

„Traditsiooniline“ õpe on igav. Midagi muutub traditsiooniks siis, kui seda on tehtud mitu korda, traditsioonid ehk harjumuspärasused. Y-generatsiooni õpetamise puhul on iga koolitus unikaalne. Ainulaadsuse tagab, kui koolitaja jätab võimaluse õppijatel teha valikuid õppeprotsessis. Tehnoloogiliste vahendite kasutamine ei taga seda, et koolitus ei ole traditsiooniline. Siinkohal ei ole küsimus mitte vahendites vaid lähenemises. 

 

5 asja, mida meeles hoida, kui disainid õppimist Y-generatsioonile:

  • Väikesed ampsud – tekstid pikkusega maksimaalselt 600 sõna, kasuta lõigutamist ja nimekirju.
  • Videote maksimaalne kestvus 10 minutit
  • Disaini punktide süsteemi ja/või kasuta õppekeskkonnas leiduvaid märke (badge)
  • Vaata iga kursuse alguses üle kursuse eesmärgid ja sisu – kas see on asjakonane?
  • Jaga vastutust – lase õppijal endal kujundada sobilik õppesisu ja -keskkond

 

I have a dream…
Soovin selle blogipostituse lõpetada sellega, et jagan teiega oma suurt unistust. Ma unistan, et me ei lahterdaks õppimist selle järgi, kuidas see on õppijateni toodud ja kuidas ta „välja näeb“. Y-generatsiooni esindajana, tahan öelda, et sellist asja nagu e-õpe ei ole olemas. Ei ole olemas e-koolitust, ega ka e-õppekeskkonda. Veel vähem on olemas e-õppija. Kaotagem ära see ebaloomulik „e“ ja mõistkem, et õppimine on õppimine hoolimata, kas kasutame õppimisprotsessis valgetahvlit, SmartBoardi, blogi, musta või sinist pastakat. 

Aga andke kommentaarides teada oma arvamus, kas selline unistus võiks kunagi reaalsuseks saada või tuleb enne Z-generatsioon oma veelgi suurema globaalsusega ja  purustab meie kõik senised mõistmised õppimisest?

--

Autor: Veronika Tuul on õppedisainer ja haridustehnoloog ning EPALE Euroopa täiskasvanuhariduse saadik. Praktikuna huvitab teda tehnoloogia abil õppimise võimaluste laiendamine tööalases täienduskoolituses. Omab täiskasvanukoolitaja, tase 7 kutset. 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
Refresh comments Enable auto refresh

Mostrando del 1 - 2 al 2
  • Imagen de Janett Scully

    Veronika,

    There has been a lot of research and reports compiled on the Generation Y and training & development, an example is a 2011 report done by PwC (PricewaterhouseCoopers) – “Millennials at Work/Reshaping the workplace” https://www.pwc.com/m1/en/services/consulting/documents/millennials-at-work.pdf.  This report takes a comprehensive look at the key characteristics of the Generation Y and gives an insight into what they need to be attracted, managed and developed in the workforce. This report also mirrors all the points you raised and it seems that as employers and trainers are beginning to look at the means of training and developing the Generation Y  they are being urged to focus their attention on planning for Generation Z (or iGens). Looking to the future of iGens in the workforce has started,  examples of this can be found in a blog by Christopher Pappas, 11 June 2016 on eLearning industry site: https://elearningindustry.com/7-tips-develop-online-training-courses-generation-z-workforce which  gives 7 tips for developing training  for the iGen workforce and is also reiterated in a  blog post by Michelle Boyle, 30th August 2016 on learnkit  http://learnkit.com/2016/08/30/generation-z/  listing 4 top tips to creating effective training.   Rushing to develop method and training for the iGens seems to me precipitous while many of the characteristics of the Generation Y are also part of the iGens, it would perhaps be advantageous in developing and designing training that works for the  Generation Y as a  good foundation into what is needed for the iGens, because in truth they will most likely be the ones training them.

  • Imagen de Anne Rosenberg

    Olen sama meelt, kuigi ei kuulu autoriga samasse generatsiooni, et võiks olla ilma e-ta. E annab palju paindlikke võimlusi ja võiks olla juba praegu täiesti loomulik õppeprotsessi osa. Aga ei ole. E-õpe on eraldi õppetöö vorm ja koolid peavad arvestust e-õppe mahtude üle. Pidevalt on teemaks, millistele ainetele saab luua e-kursusi või vähemalt e-õppe toe. Ja Z-generatsioon tahab traditsioonilist õpet, sest e-õppes tuleb nii palju teha... Reaalsuseks saab vist siis, kui õppija oskab õppida ja teab, kellele ja miks õpib. Suurem osa seda kindlasti teab.