chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Plataforma electrónica dedicada a la enseñanza para adultos en Europa

Blog

Mis toimub täiskasvanute hariduses? Kuulame pakkujaid ja õppijaid! Iirimaa näide

09/06/2016
por Georgi SKOROBOGATOV
Idioma: ET
Document available also in: EN

Stephen O’Brien on õppejõud ja teadlane College Cork Ülikooli Hariduskoolis. Temalt ilmus hiljuti raamat nimega Hariduse sees: avastades hea õppimise kunsti (i.k. “Inside Education: exploring the art of good learning).  AONTAS’l* oli heameel kutsuda Stephen tegema ettekannet oma hiljutisel iga-aastasel üldkogul, kus ta pakkus mõtlemisainet, kutsudes üles arutlema praeguse täiskasvanute õppes domineeriva oskuste põhise rõhuasetuse ja üldise kultuurilise mõju üle.

Stephen uuris oma ettekandes, kuidas meie kui hariduse pakkujad saame õppijatega töötada ja suhelda otstarbekalt hariduskeskkonnas, kus suureneb rõhk koolituse ja majanduse vahelisele suhtele ja selle haldusjuhtimisele. Stephen tõstatas täiskasvanute hariduse pakkujatele väga huvitavad (pedagoogilised ja moraali/eetilised) küsimused ja see algatas AONTAS’e liikmete seas väga tulise arutelu. Selles blogis võtame kokku Stephen’i ettekande olulisemad punktid.

“Huvi tekitamise” teadus

Stephen käis välja idee, et haridus on „huvi tekitamise“ teadus. Paljude rühmade nägemused (riigiülesel, riiklikul, ärilisel, filantroopilisel, meedia, poliitilisel ja „akadeemilisel“ tasemel) ristuvad mingil hetkel määrates hariduse domineeriva rolli ja staatuse ning tuues välja uusi „uuenduslikke“ õppimise- ja õpetusvõimalusi. Kuigi puudulikult kujutatult, pakub see üldine neo-liberaalne üksmeel hariduse defineerimisel erilist (tehnilist) visiooni sellest, mis õppimine endast kujutab ja mida võib tähendada olla „edukas“. Ta märkis, et avalikkuse ettekujutus haridusest näib selle domineeriva mõttevahetuse tulemusel mõneti kannatavat.

Oskuste perspektiiv

On järjepidevalt tõusev trend siduda haridus ja töö üheks – Stephen näitas, kuivõrd on praegusesse hariduspoliitikasse, Iiri poliitikutele ja isegi haridussüsteemi endasse sisse imbunud idee pakkuda oskuspõhist haridust. Stephen märkis, et tavalises keelekasutuses hariduse kohta kasutatav näiteks „toode“ või „teenus“ illustreerib seda, kuidas haridust käsitletakse tänapäeval teistega samaväärse riigi toote või teenusena. Kui kaugeks oleme meie kui hariduse pakkujad jäänud õpetamisest endast, on tõsine mõttekoht, ja toob esile mitu dilemmat/pingekohta, näiteks mis piirini oleme me oma rollis teenuse haldamisel saba ja karvadega riigiteenistujad?

Õpiväljundid

Stephen arutles, kui eluliselt oluline on uurida ja ära tunda, mis on tõeliselt ehe hariduse eesmärk ja kuidas õpiväljundid võivad – vastupidiselt oma püüule paista läbipaistvate ja erapooletutena – mängida rolli vastupidiste (oskuste põhise) väärtuste põhistamisel. Ta rääkis, kuidas andmete kasutamise, tõendite ja eesmärkide abil saab pakkuda hariduse „uut“ väärtust. Hariduse pakkumise keskne osa on jääda truuks hariduse „olemusele“. Hariduse pakkujatena oleme juba enne õpilastega kohtumist pannud paika, milliseid tulemusi me näha soovime. Stephen osundas, et see läheb vastuollu demokraatliku, hõlmava, käitumusliku täiskasvanu hariduse visiooni kõige sügavama vaimuga.

Eluterve vastasseis

 

„Me ei saa minna edasi ilma, et me teadvustaksime, kus me oleme ja kus me toppama oleme jäänud.“

Sellele „meie aja vaimule“, mis kujundab haridust neo-liberaalsete põhimõtete järgi, vastu seismiseks palus Stephen kohalolijatel oma käitumist analüüsida ja küsida endalt, kas nad on ihu ja hingega hariduse juures, st. nagu ta oma uues raamatus on sõnastanud, meilt kõigilt küsitakse: „kuidas mulle õppimine praegu tundub“ ja „kuidas näeks õppimine välja siis, kui võtame vastutuse selle kulgemise eest“. See ulatub meie endi töö tuumani – kuidas me end näeme ja kuidas mõistame hariduse nägu ja staatust oma õpilaste jaoks ja õpilastega? Hariduse pakkujatena on meie ülesandeks pöörata tähelepanu oma keelekasutusele ja hakata vastukaaluks üksteisega koostöös pakkuma „teistsugust“ visiooni „õppimise edust“ – sellist, mis austab teoreetilisi traditsioone ja „elus toimuvaid“ täiskasvanute hariduse arenguid ning hõlmavad sellesse lisaks õppimise majanduslikele hüvedele ka isiklikud ja sotsiaalsed.

“Kuidas mängida post-modernismi müraga?”

Praktika uus nägemus

Stephen pakkus välja, et kui vaadata praegust õpiväljundite mõõtkava, peaksid hariduse pakkujad kaaluma seda, kuidas me taaskasutame, taasloome või lisame oma panuse neo-liberaalsesse keelekasutusse ja ideedesse ning seadma kahtluse alla arenguid teistes struktuursetes ja kultuurilistes vormides. Isegi kui me ei saa materiaalselt muuta oma praegust töökeskkonda (vähemalt mitte lühiajaliselt), siis saame hakata muutma end ise, näiteks seda, kuidas me suhtleme teiste valgustatud hariduse pakkujate ja õppijatega.

Eestkõne

Stephen märkis uuesti, kui oluline on eestkõneleja positsioonilt valitsuse tasemel hariduskogukonna võtmeküsimustes kaasa rääkimine ning kiitis AONTAS’t oma panuse eest selles töös. Ta juhtis tähelepanu riiklikul ja rahvusvaheliselt tasemel eestkõnelemise olulisusele selleks, et taastada hariduse „poliitiline“ eesmärk.

“Õppimist ei saa ega tohi lasta eksisteerida ilma inimesteta”

Kultuurivastane poliitiline liikumine

Kokkuvõttes vaatles Stephen, kuidas me saaksime laiendada õppimise ja hariduse mõistet edastades ja edendades avalikus sfääris inimese- ja tunnete keskseid õppimise külgi. Seda liiki suhtlus peab toimuma post-modernistlikku konteksti silmas pidades – et „sõnumid“ ei ole mainekujunduse ja informatsioonikanalite paljususe ajastul nii lihtsalt (ja/või autentselt) kohale toimetatavad. Vaatamata sellele on oluline, et neid mõttevahetusi peetakse, ja et nendesse kaasatuse vastu tunneks „huvi“ kõige olulisemad hariduse elu ja kunsti kujundajad. Ta rõhutas riiklike foorumite nagu näiteks „Riiklike õppijate foorumi“ (i.k. „National Learner Forum”) olulisust, mis annab võimaluse selliste riiklikel tasemel mõttevahetuste juurdumiseks.

Stephen’i ideed on täpsemalt lahti kirjutatud tema hästi vastu võetud uues raamatus nimega Hariduse sees: avastades hea õppimise kunsti (i.k. „Inside Education: Exploring the art of good learning”) (Routledge, 2016).

*AONTAS - The Irish National Adult Learning Organisation

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn