chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Plataforma electrónica dedicada a la enseñanza para adultos en Europa

Blog

Kas webinar on ikka päris koolitus?

05/05/2020
por kaido vestberg
Idioma: ET
Document available also in: EN

Millist rolli omab webinar tänapäeva koolitusmaastikul? Kas webinar on pigem seminar või siiski loeng üle veebi? Keeruline on leida kahte koolitajat, kes erinevaid koolitamise vorme mõistaksid samamoodi. Erinevate koolitamise vormide, sh webinaride, mõiste ja tähendus tuleb meil selgeks rääkida omavahel.

Veebikohtumised kui uus normaalsus.

Koolitustest lastele ja täiskasvanutele üle veebikeskkonna on täna saamas uus reaalsus. Eriolukorra lõppemisega jääb ikka üles risk nakatuda ja seda veel ilmselt pikaks ajaks. Aga isegi, kui enam mingit riski poleks, on meil tekkimas uus harjumus ja ka võimalus. Kuna oma lähedastega ei ole võimalik näost-näkku suhelda, on tavaline telefonikõne asendumas videokõnega. Pikad lennukireisid ja hotelli arved on asendumas veebikoosolekutega. Sama trend on märgatav ka täiskasvanute koolitamisel ja nõustamisel.

Veebikoolitus on tulnud, et jääda.

Minu koolitaja kogemuse algusaastad ulatuvad enam kui 30 aasta tagusesse aega. Sel ajal olid paljud koolitused 3-5 päevased, hotellides koos mõnusate vestlusringidega õhtuti. Esimene tagasilöök tuli Vene kriisi ajal 1998 aastal. Siis hakati koolituste pikkusi vähendama ja hotellide arvelt kulusid kokku hoidma. 2009 aasta majanduskriisi ajal muutsid paljud koolitajad oma ärimudelit nn Shamrock organisatsiooni suunas, kus teenused osteti väljast (Outsourced) ja koolitajad-konsultandid vajadusel sisse (Insourced). Praegune pandeemia ja selle järelmõju koos majanduskriisiga mõjutab meid kindlasti. Ja üks selge suund on veebikoolitused. Näost-näkku kohtumised ei kao kuhugi, kuid nendest on saamas palju elitaarsemad sündmused kui enne pandeemiat.

Kõik veebis toimuv ei ole veel webinar.

Kuidas tõlkida inglise keelset sõna webinar? EKI kodulehelt saame lugeda „See on veebiseminar (mitte „vebinar“, „veebinar“)“. Samas teevad mitmed kaugtöö lahendust pakkuvad platvormid vahet koosolekutel (mõnedel veel eraldi ka koolitus) ja webinaridel. Webinarid reeglina on mõeldud suuremale kuulajaskonnale kui koosolekud ja koolitused.

Loengul ja seminaril erinevad õpieesmärgid.

Kui mina veel kõrgkoolis õppisin, tehti vahet loengutel ja seminaridel. Loengus eelkõige kuulati ja kirjutati, lõpus või ettenähtud ajal sai ka mõne küsimuse esitada. Seminar oli aktiivsem töövorm, milleks oli vaja ette valmistada ja selle käigus võtsid kõik aruteludest osa. Loengud toimusid ka ringauditooriumis, kus oli palju kuulajaid ja seminarides osalejate arv oli piiratud, et kõik ikka saaksid sõna võtta. Loengu eesmärk oli eelkõige infot edasi anda. Kui hakati loengu konspekte paljundama, vähenes ka loengutes osalejate arv. Seminari eesmärk oli eelkõige õpitu kinnistamine, parem mõistmine, konteksti panemine jms. Seda ilma interaktiivse suhtluseta poleks olnud võimalik saavutada. Seda eesmärki loengu konspekt või ka tänapäeval videoloeng ei asenda.

Koolitustel, sh üle veebi, on erinevad vormid.

Õppimisel ja õpetamisel on palju erinevaid vorme alates ühesuunalisest kommunikatsioonist (näit. teksti lugemine, loengu kuulamine) kuni aktiivsete interaktiivsete töövormideni (näit. treening, töötuba). Nii nagu klassiruumis, tuleb ka netis teha vahet rohkem ja vähem interaktiivsetel meetoditel. Veebikeskkonnas koolitamine eeldab veebiplatvormi tundmist, kuid vajadus koolitaja põhioskuste järele ja õppimise põhitõed ei kao kusagile. Inimesena me ei ole sisuliselt muutunud viimase mitmesaja aasta jooksul. Õppimise ja õpetamise põhitõed on ikka samad. Moesõnade (näit. webinar) kasutamine ei vabasta meid professionaalse koolitaja oskuste kasutamisest.

Räägime distantskoolitusest ja veebiloengust.

Me oleme harjunud sõnaga kaugtöö (inglise keeles remote job). Kaugkoolitus meenutab meile täna terminit kaugõpe, mis võib tekitada segadust. Seepärast ehk oleks paslikum rääkida virtuaalkoolitusest või distantskoolitusest, kus saame kasutada väga erinevaid distantstõppe vorme. Muu hulgas kasutame ka ühte distantsõppe vormi nimega veebiloeng (webinar), mis oma olemuselt on suunatud suuremale auditooriumile ja on järele vaadatav.

Räägime terminid selgeks.

Isiklikult pooldan, et kasutaksime korrektset eesti keelt, aga siis tuleb meil ka termini tähendust mõista. Oma 35 aastase ärivaldkonna koolitaja ja konsultandi kogemusega olen kasutanud mitmeid erinevaid koolitusvorme nagu loeng, veebiloeng, rühmatöö, treening, töötuba (workshop), õpituba (workshop), praktikum, juhtimismäng (business game), simulatsioon, supervisioon, kootsing (coaching), mentorlus, ärksameelsuse treenimine (mindfulness), modereerimine (moderate), vedamine (facilitate), interaktiivne virtuaalkoolitus (Interactive Virtual Facilitation)… Hetkel ei tule rohkem meelde, aga kindlasti on neid veel. Ilmselt on raske leida kahte koolitajat, kes ülalmainitud koolitamise vorme samamoodi mõistaksid. Ega ei jäägi muud üle, kui proovime enam suhelda ja omi seisukohti põhjendada.

--

Kaido Vestberg on Eesti koolitus- ja konsultatsioonifirmade liidu juhatuse liige, omab täiskasvanute koolitaja tase 7 kutset, on rahvusvahelise koolitus- ja konsultatsioonifirma Mercuri International Eesti kontori juhtiv partner.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email
Refresh comments Enable auto refresh

Mostrando del 1 - 1 al 1
  • Imagen de Kaire Viil
    Veebikoolitus on vajalik alternatiiv. Kel on õpisoov, saab head teadmised ja oskused ka veebikoolituselt või iseseisvalt õppides. Materjale ning veebiõpet tuleb hoolikalt valida, kuid see põhimõte kehtib ka tavaliste koolituste puhul - tutvu teemadega, eesmärkidega ning koolitaja taustaga. 

    Olen seisukohal, et hästi läbi mõeldud sobiva pikkusega suhtluspõhine loeng on tõhus õppemeetod. Kogen igal koolitusel, et õppijad tahavad kuulata koolitaja seisukohti ning ekspertteadmisi. Töövõtted peavad olema tasakaalus, kuid meetod pab koolitajale endale ka meeldima. Koolitus ei peaks olema pelgalt mõttekaaslaste vestlussalong; õpetamise planeerimisel peaks arvestma kõikide meelte kaasamist - kuulamine, nägemine, emotsioonid, liikumine jne.

    Kasutan veebikoolituste puhul ka videokoolituse, videotunni mõistet. Lisaksin Kaido Vestbergi "terminikogusse" ka õpikoja. Olen märganud, et inimesed nimetavad ka kovisiooni ning mulle tundub, et kohtumistel tegeldakse ka muude teemade ja meetoditega, mitte ei töötata ainult kovisiooni formaadis.