chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Plataforma electrónica dedicada a la enseñanza para adultos en Europa

 
 

Blog

Miks on ärikoolitajatel vaja eraldi kogukonda?

04/03/2019
por Georgi SKOROBOGATOV
Idioma: ET

/en/file/targetjpeg-0target.jpeg

 

Mul on EPALE Eesti eestvedajana väga hea meel, et EPALE ja Eesti Koolitusfirmade Liidu (KFLi) koostöökokkulepe ning 2019. aastaks kavandatud ühistegevused (vt Kaido Vestbergi blogipostitust) on leidnud Facebookis positiivse vastukaja ja selle vastu tuntakse suurt huvi. Pärast uudisega tutvumist küsis mu käest üks hea kolleeg ja sõber, miks on ärikoolitajatel vaja eraldi kogukonda ja mille poolest on nende praktika koolitajana eripärane? Usun, et see küsimus huvitab ka teisi.

EPALE teeb koostööd koolitajaid koondavate katusorganisatsioonidega

EPALE üldine eesmärk on erinevate valdkondade täiskasvanuõppe pakkujaid hõlmav praktikakogukond, mis tegutseb nii virtuaalselt kui silmast silma. Oleme nelja tegevusaasta jooksul korraldanud lisaks suurtele mittekonverentsidele ja koolitustele, kuhu on olnud oodatud kõik täiskasvanuõppe pakkujad, ka  mitmeid üritusi väiksematele sihtrühmadele. Nii on toimunud näiteks seminarid ja konverentsid andragoogidele, kutsega koolitajatele, sisekoolitajatele, muuseumipedagoogidele jmt. Selleks teeb EPALE koostööd erinevate katusorganisatsioonidega, kes koolitajaid koondab. Nii on EPALE-l (SA Kutsekoda juriidilise isikuna) sõlmitud kirjalikud koostööprotokollid näiteks ETKA Andrase ja SA Archimedesega, oleme seda võimalust arutanud ka Eesti Vabaharidusliidu ja teistega. Ilma kirjalike kokkulepeteta toimub suurepärane koostöö Tallinna Ülikooli andragoogikaõppe eestvedajatega.

Ärivaldkonna koolitajad on kahjuks kõrvale jäänud

Näen, et seni on ärivaldkonna koolitajad jäänud EPALE tegevusest kõrvale, sest ei tunta ära, et EPALE kui (virtuaalne) praktikakogukond on sarnane nende identiteediga. Miks aga läheneme konkreetsetele kitsamatele sihtrühmadele eraldi? EPALE keskkond on väga laiapõhjaline ja see on selle suur risk. "Täiskasvanukoolitajad näevad ohuna virtuaalses praktikakogukonnas liiga laia täiskasvanukoolituse valdkonda, kus koolitajate põhiprofessiooni tõttu on keeruline leida ühisosa ja -konteksti." (Tuul 2009). Ärikoolitajaks peame inimesi, kes panustavad koolitajatena eraettevõtetes ja koolitavad peamiselt sellistes valdkondades nagu (äri)juhtimine, müük, turundus, finantsjuhtimine jmt. Selles seisneb ka nende koolitamispraktika eripära. Selliseid koolitusettevõtteid koondab Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit. Kõnetades ärikoolitajat temale arusaadavate mõistete ja näidete kaudu, suurendame tõenäosust, et ta avastab enda jaoks EPALE kasulikke võimalusi. Avades EPALE võimalusi, mida just KFLi ettevõtete koolitajad enda professionaalseks arenguks kasutada saavad, saame neid paremini kõnetada ja toetada EPALE kasutuselevõtul.

EPALE mitte ei loo uut, vaid toetab kujunevat kogukonda

Seega ei loo EPALE uut ja eraldi kogukonda – see kogukond on KFLi liikmesorganisatsioonide ühistegevuse tulemusel juba olemas. Me aitame seda kogukonda tugevdada ja paremini kaasata suurde ja ühtsesse EPALE praktikakogukonda.

Samas ei pretendeeri ma ka absoluutsele tõele ja ootan suure huviga kõiki küsimusi, vastuväiteid ja mõttearendusi sel teemal. 

--

Georgi Skorobogatov, EPALE Eesti keskuskuse juht ja MTÜ Eesti täiskasvanukoolitajate kogukond(link is external) asutaja ning juhatuse liige

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
Refresh comments Enable auto refresh

Mostrando del 1 - 8 al 8
  • Imagen de Georgi SKOROBOGATOV
    KFL ja EPALE ootavad kõikide KFL liikmesorganisatsioonide koolitajaid esimesele ühisele koolituspäevale. /et/blog/koolitusfirmade-liidu-ja-epale-koolitajate-koolituspaev Leiame sel päeval vastused küsimustele: Kes on koolitaja ja millised on tema kompetentsid? Milline on täiskasvanud õppija täna ja tulevikus? Kuidas toetada õppijat õpibarjääride ilmnemisel? Kuidas toetada õpitu rakendamist ja hinnata koolitusel õpitut?
  • Imagen de Anu Harjo
    Koolitusorganisatsioonide ja koolitajate turg on tänapäeval väga suur ja tihti on keeruline  teha õigeid valikuid. Samas tuleb endale teadvustada, milliseid koolitusi organisatsioon vajab ja kas koolitaja, kes seisab  õppurite ees, tunneb ikka õpeteetvat valdkonda  ning kas ta tuleb toime ka inimeste hoiakute kujundamise, oskuste ja kompetentside arendamisega, õpimotivatsiooni suurendamise ja teadmiste juhtimisega.  Samas on koolitamine ainult üks võimalikest arendamise tugisüsteemidest ja  kompetentsuse kujunemine on pikk protsess. Seepärast on väga oluline, et inimeste tööeluks ettevalmistamise, koolitamise, teadmiste, oskuste ja võimete arendamise ning karjääri juhtimise protsessi juhiksid oma ala pädevad inimesed. 

    Täiskasvanute koolitaja kutsekvalifikatsiooni võib taotleda mistahes eriala või kutsega inimene, kes õpetab ja/või juhendab tuutori või mentorina täiskasvanuid inimesi. Täiskasvanute koolitajate kogukonna mõju on elukestva õppe rakendamisel oluline nii täiskasvanute õppimise toetamisel kui ka ühiskonna mõjutamisel. Seetõttu on oluline, et erinevate valdkondade koolitajad jõuaksid ka ühtsesse inforuumi. Ei ole oluline mis alal sa koolitajad ja kas sul on hetkel kutse, vaid ühine praktikate jagamine ja väärtuste ruum on see mis tõstab koolitajate arengut ja seob meid ühisesse inforuumi. Tänase päeva seisuga  on Eestis 438 kutsega koolitajat, kes koolitavad väga erinevates valdkondades ja loodan, et kunagi jõuame läbi ühtse inforuumi ka suuremate numbriteni, sest kutsetunnistus on täna üheks kvaliteedimärgiks täiskasvanute koolitaja pädevuste kohta.  
    Mitmekeelse veebikeskkonna EPALE üks eesmärke on luua tugev üleeuroopaline täiskasvanute koolitajate kogukond. See inforuum aitab arendada ja parandada täiskasvanuõppe kvaliteeti ja kättesaadavust Euroopas. Meie, kui  koolitajate võimalus on seda väärtusruumi avardada, kaasates seotud arendusprotsessi  nii kutsega koolitajad kui kutseta koolitajad ja liita seeläbi erinevad koolitajate infokogukonnad ühtseks praktikakogukonnaks. 
  • Imagen de Anu Kaiv
    Olen nõus, et Eesti täiskasvanuhariduse poliitika on väga liberaalne. Hetkel KFL ja EPALE koostöö ei suunatud eesmärgile, et KFL hakkab esindama täiskasvanud koolitaja kutset ja samuti ei ole koostöö eesmärgiks teatud arvu kutsetega täiskasvanute koolitajate saavutamist.

    KFLi liikmete seas (ka juhatuses) on kutsega koolitajaid ja samuti ka kutseta. KFL seisab eelkõige ärikoolitusega tegelevate organisatsioonide huvide eest, meid ühendavad ühised arusaamad kvaliteetsest koolitusest ja koolituseetikast.

    Ärivaldkonna täendkoolitajate praktikakogukonda on minu arvates vaja selleks, et me teavdustaks enda panust täiskasvanute koolitamisel; koos saame paremini kaasa rääkida, et loodavas  haridus- ja teadusstrateegiasse aastateks 2021-2035 oleks täiskasvanu täendhariduse osas pildil ka ärikoolitustega tegelevad koolitajad ja organistasioonid, seda enam, et elukestvas õppe fookuses on täiendkoolitus just see, mis hoiab ka inimese võimalikult kaua tööturul vajalikuna.

    Muidugi kui täiskasvanute haridusmaastikul saavutatakse kokkulepe, et koolitaja kutsetunnistus on see kriteerium, mis aitab korrastada koolitajate maastikku (eelkõige kvaliteedi seisukohalt) ja seeläbi omakorda aidata tagada kliendile kvaliteetne teenus, olen et kindel, et on valmis kutset omandama üha rohkem koolitajaid. Sellepärast ongi oluline luua praktikakogukond, kuhu kuuluvad nii kutseta kui kutsega koolitajad ja siis koos edasi minna. Potentsiaali on, olen nõus.
  • Imagen de Siim Oja
    Loomulikult tuleb selline kogukond luua. Täiskasvanute koolitamise valdkond on nagu varem juba öeldud väga lai. Kõikidele valdkonnas tegutsevatele töökohtadele ei peagi kehtima ühesugused nõuded, sest näiteks koolitusorganisatsioonis töötav referent või sektretär ei pea omama sarnaseid kompetentse nagu sama organistatsiooni koolitusjuht või koolitaja. Kutsesüsteem annab võimaluse valdkonnas tegutseval spetsialistil saada professionaaliks.

    Kutsesüsteem on olemas sellepärast, et on olemas selline amet nagu täiskasvanute koolitaja ja on olemas selle ameti esindajad. Samuti on olemas täiskasvanute koolitajaid koondavad organisatsioonid, praktikakogukonnad, võrgustikud jne. Iga aasta lõpetab Tallinna Ülikooli bakalaureuse- ja magistriõppe mitmed praktik-teoreetikud, kes on teinud ka valdkonnapõhiseid uurimistöid, mis on samuti kättesaadavad (tuleb olla kriitiline). Eesti keeles on kätte saadav erialane kirjandus ja täiskasvanute koolitamist ning selles valdkonnas tegutsevate palgatöötajate tegevust reguleerivad Eesti Vabariigi seadus, määrus ning kutseandja eetikakoodeks.

    Kutsesüteem on ülesse ehitatud selliselt, et täiskasvanute koolitamise valdkonnas töötava spetsialisti professionallne areng oleks dünaamiline. Näiteks juba ennem viienda taseme koolitaja kutse taotlemist tuleks lahendada eetika ja intellektuaalse omandi küsimused, sest muidu ei vastaks koolitaja kompetentsid sellel alal tegutseva spetsialisti tasmele. Mõlemad kompetentsid on kutset läbivad ehk 5-8 tasemeni. Iga kutse taseme puhul tõuseb kompetentside hulk, täieneb korduvate kompetentside sisuline pool ja täiskasvanute koolitaja panus kogukonna arengusse.

    Ilmselt tekitavad terminid nagu kutsetunnistus, kvaliteedimärk ja müügiargument samuti erinevates kogukondades erinevaid arusaamu ja hinnaguid. Ma saan aru sellest, miks on tekkinud selline identiteedi kriis ja ma saan ka aru, et see on lähiajal muutumas. Väga hästi ilmestab seda muutust ka meiepoolne arutelu. Endiselt ootan põnevusega, milliseid huvitavid sisendeid ja arutelusid selle aastased kohtumised tooma hakkavad.

    Kutse omandmine ei saa olla kunagi kohustus vaid võimalus professionaalseks arenguks ja sotsiaalse identiteedi kujunemiseks. Olenemata põhiproffesioonist on mentorid, kootsid, konsultandid, treenerid, superviisorid või sisekoolitajad ikkagi täiskasvanute koolitajad (isegi ilma kutsetunnistuseta).
  • Imagen de Georgi SKOROBOGATOV
    Kutsetunnistuse omamine saab olla ja teatud kutsetel ongi kohustuslik - need on reguleeritud kutsed, kus ilma kutsetunnistuseta töötamine on keelatud. Loe lähemalt siit: https://www.kutsekoda.ee/reguleeritud-kutsed/  Ka õpetavatel inimestel, näiteks õpetaja kutsetunnistus on kohustuslik teatud tingimustel on kutsetunnistus kohustuslik. Ehk riik seab nõudmised kvalifikatsioonile, et tagada õppe hea kvaliteet ja kaitsta õppijat. Kahjuks JA õnneks on Eesti täiskasvanuhariduse poliitika väga liberaalne ja kogu vastutus täienduskoolituse õppe kvaliteedi eest on selle õppe pakkujal ja õppijal endal on täielik vabadus otsustada kus ja mida õppida. Selline vabadus on kindlasti hea, sest avardabki õppimisvõimalusi ja suurendab erinevate sihtrümade ligipääsu õppele. Teisest küljest, pakkudes õppijale täieliku valikuvabaduse, võiks riik pakkuda talle ka tuge, et olla teadlikum õppija, teadlikum täienduskoolituspakkuja klient, kriitilisem mõtleja ja valikute tegija. 
  • Imagen de kaido vestberg
    Täiskasvanute täiendkoolitamine ärivaldkonnas ja mitte ainult läheb üha rohkem massidesse, kasutades erinevaid vorme nagu õpe töökohal, kootsing, mentorlus, supervisioon, tootekoolitus, sisseelamisprogrammide koolitused jms vormides. Juba täna suur osa töötajatest tegeleb oma kolleegide koolitamisega, küsimus vaid selles, kui teadvustatult seda tehakse. Administratiivsete meetoditega nagu kutsetunnistus, kvaliteedimärk kvaliteedi, eetika ja intellektuaalse omandi teemasid üksinda ei lahenda. Seepärast olen ettevaatlik ka kutsetunnistuse ja kvaliteedimärgi levitamise suhtes, jäägu see ikkagi eelkõige professionaalidele, st neile, kes seda tööd teevad igapäevaselt. Kõik algab ikkagi suhtumisest ja väärtustest, mida just kogukonna tegevuse kaudu saab kõige paremini mõjutada. EPALE on juba tänaseks erinevaid täiskasvanute koolitajaid liitnud ja erinevates valdkondades tegutsejad on aru saanud, kui erinevad on teemad, millega tuleb tegeleda. KFL püüab seista eelkõige ärikoolitusega tegelevate organisatsioonide huvide eest, koolitajaid ärivaldkonnas liidavad ka mitmed katusorganisatsioonid nagu Eesti Konsultantide Assotsiatsioon (EKA), sisekoolitajate liit, mitmed kootside, superviisorite liidud jne. Terminid ja arusaamad erinevates kogukondades on erinevad, seepärast on vajalik laiema kandepinnaga kogukonna tekkimine, kus neid teemasid arutada. EPALE platvormina just nagu sobiks, aga arutelud on siiani olnud ärivaldkonna koolitajate hulgas tagasihoidlikud. Seepärast on ärivaldkonna täiendkoolitajate praktikakogukonna loomine igati tänuväärne algatus, millega edasi minna.
     
  • Imagen de Georgi SKOROBOGATOV
    Siim, aitäh kaasa mõtlemast ja olulisele probleemile tähelepanu juhtimast. EPALE tegevus on tõesti suunatud koolitajate, professionaliseerumisele aga mitte ainult. See on seotud kõikide täiskasvanutele õppimisvõimaluste pakkujatele, olenemata selest millises vormis ja millises kontekstis nad neid õppimisvõimalusi loovad. Seega ei ole kindlasti igale EPALE kasutajale vaja täiskasvanute koolitaja kutset. Samas on sul õigus - meie kasutajate seas on palju neid, kellel on kehtiv, on olnud või võiks see kutse olemas olla. 

    Olen kutse hindajana sinuga nõus, et kutsega koolitajal, olles läbinud põhjaliku eneseanalüüsi protsessi on teadlikum oma valikutest kui enne seda. See protsess on koolitajale õpetlik ja kutse hindamise protseduur toetab objektiivse kinnituse saamist oma kolleegidelt, et sinu tegevus vastab kokku lepitud standardile. Kutse on kvaliteedimärk nii tellijale, kui osalejale ja kutset on vaja propageerida senisest palju rohkem. 

    Kui sa tead veidi Eesti kutsesüsteemi, siis igal kutsel saab olla ainult üks kutse andja. Täiskasvanute koolitaja kutsetel on selleks ETKA Andras. Just selle organisatsiooni pädevus, vastutus ja võimalus on propageerida kutset, levitada sellekohast infot ning suurendada kutsega koolitajate arvu. Selleks on ette nähtud osa kutse taotlemis etasudest arenduskulude näol ning Kutsekoda lausa tunnustab kutse mainet proageerivate kutsea ndjate tegevust oma kvaliteedimärgiga, mis on leitav selle saanud kutse andja kodulehelt. 

    EPALEl oli ETKA Andrasega eelmise projekti perioodi lõpuni, ehk kuni 31.12.2018 kirjalik koostöökokkulepe, mille alusel pakkusime EPALE poolt erinevaid võimalusi ETKA Andrase täiskasvanute koolitajatele suunatud info edastamiseks ja võimendamiseks. EPALE on antud juhul kanal ja me ei saa võtta info omanikult vastutuse selle eest, et ta oma info EPALEsse postitab. Küll aga levitame ja võimendame seda infot vastavalt oma võimalustele kui see on keskkonda edastatud. 

    Sama kehtib ka KFLi puhul - kui liidu liikmesorganisatsioonide juhid otsustavad, et nemad koolitajate tööandjatena väärtustavat täiskasvanute koolitaja kutset, kui nad otsustavad kutse olemasolu kasutada müügiargumendina, kui toetatavad ja suunavad oma töötajaid-koolitajaid kutset taotlema, siis suureneb kindlasti kutsega koolitajate arv ja kasvab professionaalsus. EPALE saab siin olla info edastaja, kes toob omavahel kokku kutsega ja kutseta koolitajate kogukondi ning mille kaudu edastab kutse andja info kutse olulisuse kohta kõikidele EPALE kasutajatele. 



  • Imagen de Siim Oja
    Igatahes on igati tervitatav igasugune kogukondade ühildamine ühtseks praktikakogukonnaks. See võimaldab koondada valdkonnas tegutsevaid koolitajaid ühtse identiteedi ja professiooni esindajate hulka ning tõsta täiskasvanute koolitamisega tegelevate inimeste teadlikust oma professionaalsest tegevusest ja selle mõjust koolitatavatele. Minu küsimus seisneb selles, et kas KFL hakkab koostöös EPALE'ga esindama ka täiskasvanute koolitajate kutset, et teadvustada seda, et olenemata liiga laiast valdkonnast on täiskasvanud õppija ikkagi täiskasvnud õppija ja nende koolitamisega tegelev professionaal täiskasvanute koolitaja. Kvaliteeti ja suurt vastutust ei saa tagada ainult tegevust reguleerivate dokumentidega ning kogukonda kuulumisega. Oma kutsealal tegutsev koolitaja, olenemata oma "põhiproffesioonist", peab omama ka formaalhariduslikke teadmiseid ja oskuseid. Siinkohal ei piisa ainult kasutatud meetodile viitamisest või huvitava metoodika kasutamisest kui see ei toeta õppijat või õpitava materjali omandamist.

    Minu kogemus ärialaste koolitustega olnud siiani kitsas ja kesine ning on olnud õnn osaleda paaril eetika alasel ja organisatoorse korraldusega seotud koolitustel. Õnneks on kõikidel juhtudel olnud tegemist kutsega koolitajatega, nii et mul puudub isiklik võrdlusmoment. Samas olen osalenud vaatlejana ning kuulnud koolitustest, kus jutt ja pilt ei lähe kuidagi kokku, sest kui mõistad koolitusega seonduvaid õpi-, läbiviimise- ja hindamisprotsesse siis tihti ei mõista, miks koolitaja üht või teist metoodikat kasutas ja kas ta sellest ise üldse teadlik oli.

    Kokkuvõtvalt tahaksin siis aru saada sellest, et kas KFL'i ja EPALE koostöö tulemusel on meil aastaks 2020 600, 750 või 1050 kutsega täiskasvanute koolitajat, sest tohutu potensiaal selleks on olemas?