chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Electronic Platform for Adult Learning in Europe

 
 

Blog

Milline on koolitajate roll Eesti tulevikutöötajate ettevalmistamisel?

24/05/2018
by Jelena Lohmatova
Language: ET

/en/file/milline-koolitajate-roll-eesti-tulevikutootajate-ettevalmistamiselMilline on koolitajate roll Eesti tulevikutöötajate ettevalmistamisel?

15.05.2018 toimunud Koolitajate Mittekonverentsi raames korraldasime arutelu Milline on koolitajate roll Eesti tulevikutöötajate ettevalmistamisel? Eksperdi rollis oli Siim Krusell (OSKA vanemanalüütik, SA Kutsekoda).

Arutelus osalesid täiskasvanute koolitajad, Töötukassa konsultandid, Tallinna Ülikooli magistrantrandid. Põhiküsimusena arutleti tuleviku trendide, lähenemiste ja väljakutsete üle, jagasime parimaid praktikaid.

Tuleviku tööturul osaleja ei ole mitte ainult ettevõtte töötaja, vaid väga tihti ka väikeettevõtja, vabakutseline, vabatahtlik, projektipõhiselt töötav oma valdkonna professionaal. Teda mõjutavad globaalsed tendentsid, majandus- ja haridusvaldkonna muudatused, uued võimalused ja väljakutsed.

OSKA uuringute tulemused (http://oska.kutsekoda.ee) aitavad koolitajaid suunata ning annavad aimu tulevikutrendidest ja võtmekompetentsidest, mida tööturul vajatakse lähitulevikus.

Arutelu põhjal leidsime, et tulevikutöötajate ettevalmistamisel peab koolitaja arvestama, et:

  • Huvi tekitamine on võtmesõna. Kuidas seda teha? Vaja on aru saada, mis inimest huvitab, millised on tema kogemused, tema maailmapilt, eetilised arusaamad? Mis teda innustab, mis on tema kutsumus? Keskmiste lõks – koolitaja võib langeda sellesse, kui lähtub nii-öelda sihtgrupi põhiselt. Lähtuda tuleks ikkagi inimesest ning koolitaja roll on olla õppeprotsessis toetaja.
  • Koolitaja peab leidma viisi, kuidas koolitatavatega rääkida. Tuleb leida ühine keel. Kui üles ollakse kasvanud nutiseadmetega ja ekraanide taga, siis on valmisolek rääkida väike ning koolitatav tunneb end ebamugavalt. Noored kahtlevad endas ja keeruline on neid saada kaasa rääkima, argumenteerimisoskus on tihti madal (kasutatakse palju käibetõdesid).
  • Mis sihtgrupist tulevikutöötaja tuleb? Sellest sõltub, kuidas läheneda koolitatavale ja kuidas koolitaja end täiendab.  Koolitaja peab saama koolitust ka näiteks töövahendite ja suhtluskanalite osas, mida tulevikutöötajad kasutavad. Ülikoolide õppekavad võiksid olla kooskõlastatud ka koolitajate kogukonnaga, kust tuleks ka uutmoodi sisendit. Koolituste puhul on oluline koolitaja kompetentsid ning oskus koolitusvorme, meetodeid, individuaal- ja grupiõpet omavahel kombineerida. Koolitaja peab rõhutama õppimise momenti.
  • Tuleviku koolitaja ei saa koolitada paberi ja pliiatsiga. Oluline on vastus küsimusele "miks?" ja suure pildi mõistmine, mõtestamine, seejärel ollakse valmis omandama faktiteadmisi ja detaile töös. Koolitataval on võimalik väga kergelt kontrollida erinevaid fakte guugeldades, faktide täpsusel on oluline roll.
  • Toimub õppeprotsessi kiirendamine. Aeg on väga väärtuslik ja kallis ressurss ning koolitus peab olema paindlikum ja tulemuslikum lühema ajaga.
  • Täna ja homme on ülitähtis kriitilise mõtlemise arendamine.

Koolitajatelt sõltub otseselt, mis toimub meie riigis tulevikus. OSKA uuringu aruandes „Töö ja oskused 2025“ on see hästi sõnastatud: „Haridus on majanduse peegliks – viimane ei saa olla keerukam, rahvusvahelisem, transdistsiplinaarsem ja konkurentsivõimelisem kui esimene“.

Jelena Lohmatova, koolitaja, andragoog, EPALE saadik 

(arutelu ja Katre Liibergi märkuste põhjal)

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn