chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Electronic Platform for Adult Learning in Europe

 
 

Blog

Kuidas olla koolitajate tsunfti uhke liige?

09/06/2018
by Katrin Karu
Language: ET
Document available also in: EN

/en/file/iz808042jpg_iz80804_2.jpg

Koolitajate tsunft II

 

Sel teemal jagasid omi seisukohti ekspertidena koolitaja-konsultant Signe Valsberg, (Aeternum Koolitus ja Konsultatsioonid), koolitaja ja täiskasvanute koolitaja kutsehindamiskomisjoni esinaine Anu Harjo, (Estonian Education Centre OÜ) ning koolitaja Georg Merilo, (Läbirääkimiste Koolitus).

Arutelu käigus keskenduti koolitajate võrgustike vajalikkusele, koolituse kvaliteedile ja koolitajana uhke olemisele. Arutelus jäi kõlama seisukoht, et koolitusmaastik on väga killustunud – inimesed räägivad koolitamisest kui mõistest, mille sisu on väga erinev. Selline olukord võib olla tingitud sellest, et koolitaja ametit võib pidada hüdriidprofessiooni esindajaks, mida iseloomustab see, et professionaalsete teadmiste ja oskuste omandamine toimub kas osaliselt või täielikult elukestva õppimise protsessis. Koolitajad tegutsevad erinevates kontekstides ning koolitajate ametigruppi ei kontrolli ametiliit, vaid autonoomia sünnib usalduslikust suhetest koolitaja, koolituse tellija ja koolitatavate vahel. Ekspertide hinnangul võib koolitaja ameti arusaadavus üldsusele võib olla tõesti olla aeg-ajalt hägune, sest ühtseid väärtusi ja printsiipe koolitajate kogukonnal  üheselt kokku lepitud ei ole.

Tuuli Perolainen, õpikogemuse disainer, esitas mõtte, et defineerime nii koolitajat kui koolitust väga kitsalt. Koolitaja pole ju vaid meie ees seisja, vaid inimene, kes toetab, suunab, juhib ning õpib enda õppijatelt. 





Georg Merilo pakkus välja koolitajate jaoks ühtsete standardite väljatöötamist nagu tutvustusankeet, lähteülesanded, tagasiside ankeet, koolitusjärgne raport jms. Väljapakutud ideedele tekkis ka vastupidiseid arvamusi. 

Signe Valsberg arvas: „Standardiseerimine on ühest küljest kvaliteedi ühtlustamiseks ehk vajalik, samas kui me pakume organisatsioonisiseseid koolitusi, siis tellijal võivad olla ju oma ootused ja nägemused, milline on kvaliteetne koolitus. Minu jaoks on kvaliteet pigem see, kui Su „tööriista“ pagas on nii mitmekesine, et sa koolitajana oskad pakkuda lähtuvalt organisatsioonist, sihtgrupi vajadustest/ootustest just nende jaoks sobiliku arendamise/koolitamise viisi. Kes vastutab kvaliteedi eest? Minu hinnangul kvaliteedi eest vastutavad mõlemad osapooled, nii tellija, kui tellimuse täitja.“







Arutelus osalejate arvates ei ole koolituses võimalik kõiki parameetreid sõnastada ja ette näha, pigem on koolitaja rolli vaja täita mõtestatult, sest eesmärgini jõudmise teid on mitmeid. Põhitõde on koolitajal lähtuda ÕPPIJA vajadustest ning partnerlusest kõikide osapoolte vahel. Jaana Liigand-Juhkam tõi välja, et on oluline läbirääkimisprotsessis tellijaga asjadest ja kvaliteedist ühtviisi aru saanud ning selle käigus on aidanud laiendada tellija arusaamist koolituse kvaliteedist. Arutelu viis ka selleni, et kvaliteedi märk on see, kui koolitajal on julgus öelda tellijale, et on temast paremaid ega püüa kõiki pakkumisi vastu võtta.

Signe Valsberg tõi välja, et põhjalik eeltöö tagab suure tõenäosusega soovitud tulemuse. Õpetamisel on oluline silmas pidada, milline on eelnevalt kokku lepitud õpiväljund/ tulemus. Kindlasti on õpetamisel oluline aru saada, et täiskasvanud õppija tuleb õppima alati juba eelnevate kogemuste ja taustsüsteemiga. Signe sõnul on lähtumine täiskasvanuhariduse väärtustest ja printsiipidest koolituse kvaliteedi tunnuseks.

Georg Merilo arvates on vajalik avalik koolitajate andmebaas, nn mini-google, kus iga koolitaja erikaal on näha, tehtud tööd ning neile antud hinnangud, mille väärtus lisaks tellijatele, on ka tsunfti siseseks teineteisetundmiseks ja võimekamaks kogukonnaks.

Tsunfti mõiste tekitas osalejate seas vastakaid arvamusi ning leiti, et pigem räägime võrgustikest, mis on pehmem ja paremini sisu avav. Võrgustikud on vajalikud koolitaja professionaalse arengu seisukohast, sest vajatakse kogukonda, kellele toetuda ning kes annaks professionaalset tagasisidet. Samuti vajavad tuge need koolitajad, kellel on kogemust vähem. Arutati ka selle üle, et kuidas muuta koolitajate mitmekesisus rikkuseks ning seisukohaks, et igaüks on väärtuslik kogukonna liige?

Heaks näiteks võrgustike tekkimisest on kutsega koolitajate piirkondlikud kogukonnad. Eda Anton tõi näitena Tartu koolitajate klubi, mis käib regulaarselt koos, kus jagatakse kogemusi, õpitakse üksteiselt ning arutatakse olulistel teemadel. Anu Harjo lisas, et käivitunud on regulaarsed koolitajate kohtumised Tallinnas ja mujal (vaata lisa https://andras.ee/et/koolitaja-professionaalne-eneseareng-0). Signe tõi enda kogemuste põhjal näiteid kuidas kolleegidega koos regulaarselt reflekteeritakse, otsitakse koos parimaid lahendusi ning kutsutakse koolitusele nö kriitiline sõber, kes pööraks tähelepanu asjadele, millele ise tähelepanu pöörata ei oska.

Osalejate arvates on oluline, kui tekiks jagamise koht ja ruum, et olla ühises infoväljas ja siis selle läbi koos areneda. Koolituse subjektide teineteise mõistmiseks on vaja rääkida ühte keelt, mis oleks heaks alguseks koolitajate võrgustumiseks. Anu Harjo seisukoht on, et koolitaja kutse on koolitaja kvaliteedimärk ning kutsega koolitajad arendavad koolitusmaastikku. Anu sõnul on koolitaja kutset vaja koolitajal endal tema enda arenguks, kaasa arvatud ka koolitusega kaasneva terminoloogia omandamiseks ja mõistmiseks.

Koolitajatena ollakse uhked kui suudetakse teha koostööd, ollakse kompetentsed ja eetilised, mõtestatakse oma tegevust ja mõjutatakse koolitustegevusega midagi või kedagi ning õpitakse enda õppijatelt.

Arutelus osalejad tõid veel esile, et oluline on:

  • Julgus välja öelda, et olen koolitaja ja teatud valdkonna ekspert.
  • Oluline, et mõlemad pooled on pärast rahul, kuigi tulemuse hind võib olla erinev.
  • Tagasiside on see, mille üle olen uhke. Rahulolu, et olen saanud inimesi aidata.
  • Pakub rõõmu koolitaja, kes teab, mida ta teeb ja räägib oma asjast särava silmaga. On ka „kõigesööjaid“ – teen, mida vaja.
  • Hea tunne on, kui näen, et olen jõudnud konkreetsete tulemusteni.
  • Dilemma on minu sees – kas saab öelda, et koolitus on kvaliteetne või peaksime küsima, kas see on eetiline?
  • Seda tööd ei saagi teha, kui ei ole üle uhke rolli üle!
  • Kui õppija saab minuga koos kulutatud aja eest rohkem, kui ta üksi saaks.
  • Uhkus tuleb sammudega – oskan juba grupitöid läbi viia jne. Täna tunnen rõõmu, kui inimene ütleb, et ta on minust saadud teadmisi kasutanud.
  • Kui jõuad jäämäe tippu ja saad hea tagasiside.
  • Olen uhke selle üle, kui minuga koosolnud inimesed on loonud uue teadlikkuse ja käituvad pärast teistmoodi. Tähtis on protsess. Kasvan koos grupiga. Kui ühel inimesel silmad säravad, siis saan sellest ka endale.

Signe mõte: „Jah, mina olen uhke koolitajaks olemise üle. Olen elus olnud ka teistsugustes tööalastes rollides ja alati oma rollide üle uhke olnud. See kõlab küll pateetiliselt, aga kui sa teed armastuse, südame ja mõtestatusega seda tööd, mida teed, siis võid igat rolli kanda uhkusega“.

Arutelu lõpus leiti, et koolitajate ameti uhket tunnet saame mõjutada koolitajate klubis osalemise ja koolitaja kutse väärtustamise kaudu. Uhke olemine on seotud tunnustamisega, seega lõpetasime lootusrikkalt, et püüdleme koolitaja kõrgema staatuse poole ja ühiskondliku tunnustuse poole. Meie rikkus on mitmekesisus: meil on palju erinevaid koolitajaid, organisatsioone ja liitusid, kuid selleks, et saaksime teineteisest paremini aru ja teeksime rohkem koostööd, esitame küsimuse: Kes võtab vastutuse ja koostab 2018 aasta lõpuks koolitajate võrgustiku kontseptsiooni?

/en/file/iz808002jpg_iz80800_2.jpg

Koolitajate tsunft
Katrin Karu Töötab alates 1997. aastast Tallinna ülikooli andragoogika valdkonna õppejõuna. Ülikoolis on olnud andragoogika (3+2) õppekavade üks loojatest ning alates 2016. aastast bakalaureuse õppekava kuraator. Ajavahemikus 2008-2013 pakutud kõrvaleriala "Täiskasvanute koolitaja" üks koolitajatest ja õppekava juht. Ajavahemikus 1997 kuni tänaseni tegutseb täiskasvanute koolitajana, kelle sihtgruppideks on kõrgkoolide õppejõud, organisatsioonide sisekoolitajad ja täiskasvanute koolitajad.

 

 

 

 

 

 

 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn