chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Electronic Platform for Adult Learning in Europe

 
 

Blog

Kuidas saavutada õppe vastavus vajadustele?

30/05/2018
by Anne Rosenberg
Language: ET
Document available also in: EN

Koolitajate IV mittekonverentsil “Õpi nagu filmis: koolitaja objektiivis” oli ühe arutelu teemaks “Kuidas saavutada õppe vastavus vajadustele?” Arutelu eksperdiks oli Riina Kütt, täiskasvanute koolitaja aastast 1999 ja koolituskeskuse Tungal asutaja. Osavõtt oli rohkearvuline, sest teema on huvipakkuv ja küsimusi tekitav. Esindatud olid nii koolitajad, koolitusfirmade omanikud kui ka haridus- ja teadusministeeriumi esindajad.

Riina Kütt selgitas Täiskasvanute Koolitajate seaduse (edaspidi TÄKS) eesmärke ja tagamaid. Uue seaduse vastuvõtmisest möödub 1. juulil juba 3 aastat. Uuendamise vajadus tulenes soovist suurendada läbipaistvust ja luua eeldused koolituste kvaliteedi paranemiseks. Täienduskoolitusasutuste kodulehtedel avalikustatud väljundipõhised õppekavad peaksid võimaldama õppijatel valida oma vajadustele ja huvidele vastavaid koolitusi.

/en/file/iz80906png_iz80906.png

Järgnev tekst tuleneb aruteluteema alateemadest ning mittekonverentsi käigus üles kerkinud põletavamatest küsimustest.

Kelle vajadusest me siis räägime?

Oluline on alati määrata, kelle vajadustest me koolituse puhul räägime. Me ei räägi ainult õppija või koolitaja vajadusest, vaid ka sellest, milline on riiklik vajadus. TÄKS annab ette raamistiku, mille alusel saab õppetööd korraldada nii, et õppija näeks, mis teda ees ootab. Silmas tuleb pidada nii õppija motivatsiooni ja vajadusi, organisatsiooni kui lähetaja soove ning ka tööturgu.  Oluline on mõelda, kas enne koolitust teadvustame me vajadusi piisavalt. Kolme osapoole kokkuleppel saavad selgemaks koolitusvajadused. Koolitaja roll seisneb selles, et ta suudaks õppija viia mõtestamise ja arusaamiseni enda vajadusest. Arutelus osalejate sõnul peaks koolitaja siiski disainima koolituse iga koolitatava jaoks, sest õppimine on individuaalne. Kui õppeprotsess tervikuna on õppe- ja koolituskavas lahti kirjutatud, siis tuleb see kasuks õppija eelhäälestusele.

Kas ja kuidas on TÄKSi rakendamine mõjutanud koolituse kvaliteeti?

Sissejuhatus arutelu teemasse viidi läbi nutivahendiga, et osalejaid kaasata kiiresti. Vastused olid ühest äärmusest teise. Nõustuti sellega, et reguleerimine on kaasa toonud selguse,  õppekavasid on täiendatud, need on detailsemad ja kvaliteetsemad.  Samas arvati, et seadus ei ole midagi muutnud ja lisandunud on ainult bürokraatiat.

Kutsestandardid kütavad kirgi

Arutelu elavnes, kui käsitlemisele tuli õppekavade seos kutsestandarditega ja rääkida soovijaid oli palju. Siinkohal võib välja tuua ka mõned kõlama jäänud väiteid:

  • kutsestandardid on ametnike jaoks;
  • kutse taotlemine tuleb teha selleks, et saada riigilt koolituste jaoks rahastust;
  • valdkonnapõhine kõrgharidus ei luba standardite järgi koolitada;
  • kutsega koolitajal võivad puududa antud valdkonna oskused – paber ei koolita, loevad oskused jne.

Kui koolitusvajadus on suur, siis on koolitusasutustel raske tagada koolitajaid vastavalt standarditele, seda vaatamata sellele, et tegemist on suurepäraste spetsialistidega.

Tegelik olukord

Arutelu teises töötoas, kus inimesed osaliselt vahetusid, jõuti praktiliste koolitussituatsioonideni. Kohalolijaid huvitasid eelkõige koolitatava vajadused. Kuidas jõuda eetiliselt seadusandja ettekirjutusteni ning õppija ootustele vastavaks?

Sageli muudavad koolitajad koolituskava, et tulla vastu õppijate individuaalsetele vajadustele. Mida suurem on õppijate grupp, seda keerulisem on koolitussituatsioonis tagada kavandatud tegevusi  ning sellega seoses ka kvaliteeti.

Oluline on lähtuda õppija vajadusest, teine olukord on aga tööturul. See reguleerib koolitusvajadust ning koolitajad ei suuda sageli täita ettekirjutusi. Koolitussituatsioon ning seadusandja ettekirjutused ei ole sageli üks ja sama.

Kas seadusandja roll on koolitajat toetav?

Koolitusel toimuv ja ootused on siiski koolitatavale lihtsamini arusaadavad, kui täidetakse seaduse alusel kehtestatud täienduskoolituse standardit ja õppekavad koostatakse nõuetele vastavalt.

Õppijate ootuste täitmisel on oluline koolitaja paindlikkusel. Mitte alati ei suuda erinevate institutsioonide esindajad, kes ise ei ole koolitajad, hinnata, mis koolituste õpiväljundite sõnastamisel on mõistlik ja mis mitte. Arutelu käigus jõuti märksõnadeni INIMENE ja PAINDLIKKUS.

Toodi välja ka,  et TÄKS võib olla tööandjale takistav, sest paljudel juhtudel lähevad töötajad õppima midagi, mis ei pruugi tööandjale otseselt vajalik olla. Kui tööandja peab võimaldama õppivale töötajale õppepuhkust, kuid õppimine ei ole ametiga otseselt seotud, siis ei vasta see tööandja vajadustele.

Samas, kuna kõik on muutumises, siis nii on ka tööandja olukord tulevikus. Tuleb leida võimalused, kuidas  soodustada ja toetada inimeste mitmekülgset arengut. Toodi välja, et tihti on tööandjal mure, et tasemekoolitustel langevad eksamiperioodid kokku ning sellel ajal  ei tee keegi tööd. Kuidas antud kontekstis luua kõiki osapooli rahuldav lahendus?

Kuidas tagada teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsus?

Õpetada saab õppijat, kes tahab õppida. Ülejäänud tulevad lihtsalt kuulama. Õppekavade täitmine ei ole keeruline, kui need koostatakse nii, et iga lugeja saab neist aru. Hästi koostatud õppekava nõuab põhjalikku eeltööd ka koolitajale.

Õppijal on oluliselt selgem, kui õppe- ja koolituskava on ees. Koolitusolukorras on oluline teada ka õppijate tausta ja nende eesmärke, milleks  on koolitusele tuldud. Õpiväljundite saavutamise hindamine on üheks koolitusprotsessi osaks. Osasid õpiväljundeid on lihtne hinnata. Teisalt võib see olla koolitaja jaoks keeruline. Arutelus osalejaid arvasid, et kõige paremat tagasisidet annavad õppijad ise üksteisele. Uues õpikäsituses on oluline roll õpitu mõtestamisel ja reflekteerimisel. Nii mõtestamine, reflekteerimine kui ka üksteise tagasisidestamine eeldab koolitaja poolset juhendamist.

Arutelu kokkuvõte

Kuidas siis saavutada õppe vastavus vajadustele?

Arutelust jäi kõlama kaks situatsiooni - seaduseandja nägemus ning reaalne koolitussituatsioon. Ühiselt jõuti arusaamiseni, et koolituste loomist vastavalt vajadusele aitavad luua:

  • usk ja huvi õppija suhtes;
  • paindlikkus;
  • raamide seadmine;
  • õppekava õppijakeskne sõnastamine;
  • kaugemale ulatuvad eesmärgid, väga selged õpiväljundid ja ülesanded.

Õppekava on ju mõtet koostada ainult siis, kui see vastab õppija vajadustele.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------

Autor: Anne Rosenberg - Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppedisainer, täiskasvanute koolitaja ja EPALE saadik.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn