chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Electronic Platform for Adult Learning in Europe

 
 

Blog

Võimlemislint paberi ja pastaka kõrvale

28/05/2018
by Tiina Tambaum
Language: ET
Document available also in: EN

/et/file/voimlemislintkullireinupjpg-0voimlemislint_kulli_reinup.jpg

Foto: Külli Reinup

Mõõduka pingutusega füüsiline liikumine on praeguste teadmiste kohaselt ainus tegevus, mille tulemusel võivad terveneda kahjustunud ajurakud*. Veelgi enam, füüsilise vastupidavuse suurendamise käigus on inimene võimeline kasvatama uusi ajurakke. Vaimne tegevus – õppimine, lugemine, arutlemine – on ülivajalik, et luua ajurakkude vahelisi tugevaid seoseid ja arendada mõistust, kuid vaimne koormus ei suuda remontida ajus seda, mis on katki. Inimese võime parandada kahjustunud ajurakke ja luua uusi avaldub ühel eeldusel – füüsiline liikumine.

Kui paljud meist, täiskasvanute koolitajatest, oma õppijaid liikuma panevad ja liikumiskultust levitavad? Arvestades liikumise vapustavat potentsiaali, ei ole seda koolitusel kunagi liiga palju, ükskõik, mis on parasjagu käsitletav teema.

Koolitajate 2018. aasta mittekonverentsi töötoas „Kuidas toetada täiskasvanud õppija füüsilist aktiivsust koolitusel?“ katsetasime enda peal, kuidas koolitusel tuua õppija vähemalt iga 60 minuti järel sunnitud asendist välja. Võtsime läbi neli komplekti harjutusi, igas komplektis üks liikumine ülakehale, teine alakehale ja nende vahel korduv harjutus selgroo painduvuse hoidmiseks. Vaata konverentsil võimeldud 4x2 harjutust siit (7 min).

Skeptilisemad osalejad töötoas küsisid, kas koolitusel siiski ei piisa sellest, kui kavandada loenguosad vaheldumisi rühmatöödega, kus inimene nagunii ruumis ringi liigub. Arvan, et ei piisa, sest puudu jääb positiivne emotsioon. Kui teete koolitusel harjutusi, siis näete, kuidas sirutusest ja pingutusest särtsu saanud lihased toovad õppijate näole naeratuse ning silmis tärkab valmisolek vaimutööga jätkata. Lisaks pole mitteistumine sama mis mõõdukas füüsiline pingutus ning teades eespool viidatud värskeid teadustulemusi, puudub seismisel ja ruumis kulgemisel võime parandada inimese ajutervist.      

Koolitusruumi tingimustes harjutuste tegemisel on kaks suurt piirangut – ruumi on vähe ja su õppijad erinevad terviseseisundi ja füüsilise võimekuse poolest. Seetõttu on hea pakkuda välja liikumist, mida saab teha väiksema ja suurema jõuga, nii seistes kui istudes.

Mittekonverentsil käisin välja idee võtta kasutusele kummist võimlemislint. Linti kasutades ei ole võimlejal vaja rohkem ruumi kui tema enda haardeulatus ning lindi pikkusega saab inimene ise reguleerida rakendatavat jõudu. Kompaktse lindi kõige parem omadus on aga tema olemasolu ise. Nagu pliiats ja paber, mahub ka lint kotti. Kui koolitaja annab lindi koolitusmaterjaliga kaasa, on ta andnud sõnumi, mis rääkimisega võrreldes ennast kordades intensiivsemalt meelde tuletab: mida iganes sa oma päevaga ette võtad, liigu alati nii palju kui oled võimeline.

 

*Staudinger, U. M. (2017). Staying Smart While Growing Older How do cognitive abilities develop at adult ages? In Vaupel, J. W. & Edel, A. (Eds.) (2017). Green Book Ageing Society. How “new ageing” will change our lives. Population Europe Discussion Paper Series, 6, 13–17.

---

Tiina Tambaum on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur ja Haridusteaduste instituudis haridusgerontoloogia lektor. Tiina on vanemaealiste arendamise, vanemate meeste kaasatuse, põlvkondade vahelise õppe ja koostöö teemade uurija, koolitaja ning arenduste eestvedaja (vt ka www.65b.ee).

 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn