chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Electronic Platform for Adult Learning in Europe

 
 

Blog

Ärksameelne koolitaja on kontaktis iseenda ja õppijatega

23/05/2018
by Helina Kibar
Language: ET
Document available also in: EN

Ärksameelsus (ingl. keeles mindfulness), mida tõlgitakse eesti keelde ka kui tähelepanelik teadvelolek, selge teadvus, meeleteadlikkus, siin ja praegu, kohalolu või kohalolek, on iidne budistlik tarkus, mida praktiseeritud juba sajandeid. Kuigi ärksameelsuse praktikad pärinevad idamaade kultuuriruumist, siis viimastel aastakümnetel on harjutused jõudnud ka läände. Ärksameelsuses on nähtud positiivset seost keskendumisvõime, eesmärgipärase käitumise ja subjektiivse heaoluga, aidates vähendada stressi, meeleoluhäireid ja depressiooni. Algselt peamiselt psühhoteraapias, neuropsühholoogias kasutust leidnud praktikad on vallutanud enesearengu teemalise koolitusturu ning käibele on tulnud isegi mõiste mcmindfulness.  Õpetatakse ärksameelselt  elama,  juhtima, värbama, treenima, sööma, lapsevanemaks olema ja  isegi lahutama.  Ka Eesti kooliturul on ärksameelsuse teema viimastel aastatel pead tõstnud ja  hästi müüvaks koolitusteemaks tõusnud.  Kuidas  olla ärksameelne koolitaja  ja kuidas aidata õppijaid tähelepanelikult kohal olla, seda arutasime neljandal koolitajate mittekonverentsil ärksameelsuse arutelutoas.

On asju mida ei saa lõpuni seletada ega õpetada,  vaid tuleb  kogeda.

M. Williams, D. Penman (2011), kirjeldavad ärksameelsust kui teadlikkust sellest, mis toimub meie sees ja ümber igal hetkel, kuidas mõtted tekitavad emotsioone ja emotsioonid juhivad käitumist. Ärksameelsuse praktiseerimise käigus õpitakse vaatama oma mõtteid kõrvalt ja hinnanguvabalt, millised on mõttemustrid, kuidas nad korduvad ja tekitavad meis teatud laadi tundeid, hirmusid, ärevust, häbi.  Kuna ärksameelsus on sügavalt seotud isikliku kogemusega ja selle tõlgendamisega, siis teadveloleku  defineerimine, mõistmine ja areng algab kontaktist iseendaga. Öeldakse ju ikka, et  maailma muutmist alusta iseendast. Leia aega, et enda sisse vaadata  ja küsida: kas ma koolitajana olen ise kohal siin ja praegu, kas ma oman teadlikkust sellest, mis toimub minu sees? Kas minu reaktsioon sõnades ja kehas on emotsioonidest kantud või suudan ma olla ka pingelises olukorras hinnanguvaba ning rahulik? Kuidas ma võtan tagasisidet ja suudan ärksameelselt emotsioonidest eristada fakte? Ärksameelsus nõuab pidevat harjutamist ja kogemist, et seda reaalses elus rakendada. Sama kehtib ärksameelsuse praktikate õpetamise kohta. On asju, mida ei saa õpetada, kui sa ei neid ei ole kogenud või ei taju selle sügavamat sisu.  

Kohalolek on midagi enamat kui kohal olemine.

Kuna ärksameelsuse praktikad keskenduvad inimese kogemusele ja selle tõlgendustele, aitavad nad kaasa iseenda, aga  ümbritseva aktsepteerimisele täpselt nii nagu see on (Kabat-Zinn, 2006).  Kuigi ärksameelne koolitaja on esmalt heas ühenduses iseendaga, siis läbi kohaloleku iseendaga saame luua kontakti ka maailmaga meie ümber. Ühendus seejuures ei tähenda lihtsalt seda, et me oleme kohal samas ruumis, vaid see on tunnetus, et mind kuulatakse, nähakse ja väärtustatakse, hinnanguvabalt ja aktsepteerival viisil.  Kuigi ärksameelsuse praktikad ei eelda budistliku maailmavaate olemasolu, siis nad kannavad endas  väärtusi nagu  avatus, julgus,  heasoovlikkus, kaastundlikkus ja tolerantsus.  Isegi siis,  kui kogetav ei ole meie jaoks tähenduslik või tekitab negatiivset emotsiooni. Samuti iseloomustab  ärksameelsust vabadus- igal ühel on võimalik valida endale sobiv praktika (avatud või suletud, teraapia või meditatsioon), aeg  ja koht harjutamiseks. Ärksameelsus ei ole pidev seisund, vaid teadlikkus märgata ennast ja ümbritsevat täpselt nii nagu see on.  

/en/file/iz80830png_iz80830.png

On koolitusi,  kus  õppijad ei valmis õppeprotsessis osalema, on emotsionaalselt laetud olukordi ja  vahel esineb vastupanu õppimisele.  On olukordi, kus ette valmistatud materjal,  teema või koolitaja ei kõneta. On  alati valik lihtsalt olla kohal,  ühenduses olemata, ignoreerides  hetkes toimuvat.  Kohalolekut aga  iseloomustab tähelepanelik kohal olemine märgates toimuvat siin ja praegu, andmata hinnanguid  ning mõistes õppijate kogemust, isegi kui see ei meeldi või ei tekita positiivset emotsiooni. Kuna ärksameelsus on personaalne kogemus, siis ei saa koolitaja võtta vastutust õppijate teadveloleku eest, aga  koolitajal on võimalik jagada oma personaalset ärksameelsuse kogemust,  luua keskkond, mis aitab aeg ajalt  tulla  praegusesse hetke.  Kõige lihtsamaks võimaluseks on aeg ajalt võtta pause, mis aitab märgata,  kõrvalt vaadata, tulles tagasi  olevikku.

Kui sa märkad kõiki neid väikseid asju ning sa tunned. Siis pole vaja oodata, et midagi suurt ja vägevat juhtuks, et sa saaks tunda õnnetunnet, vaid kõik need pisikesed asjad panevad sind elama.

Kindlasti ei ole ärksameelsuse praktikad lahendus kõigele ja kõigile aga uuringud on näidanud, et pidev praktiseerimine aitab vähendada ärevust, stressi, leida rahu, tasakaalu praeguses. Samuti näevad praktiseerijad  positiivsemana iseennast, oma minevikku, tulevikku, teevad plaane ja viivad neid ellu (Seema 2016). Ärksameelsuse praktikad aitavad reguleerida oma käitumist ning kujundada positiivseid hoiakuid tuleviku suhtes, pannes iseenda ja enda elu laiemasse perspektiivi, mis omakorda aitab kaasa positiivse enesehinnangu kujunemisele ja edutundele.  Läbi praktiseerimise areneb ka eneserefleksioon,  mis võimaldab saada teadlikuks oma autentsusest, teadvustada ja tunnetada oma arenguvajadusi, olles võimeline enda arengut juhtima ning selle eest vastutama. Avanevad uued perspektiivid enda leidmiseks, loomiseks ja ületamiseks, mis  on ka täiskasvanuõppimise laiem eesmärk.

Keerulises maailmas peitub  tõde tegelikult lihtsates asjades. Tee mida sa armastad, aga tee seda täie tähelepanu ja kirega. Võta aeg ajalt pause, et vaadata enda sisse ja märgata, mis toimub sinu ümber hinnanguid andmata.  Ole esmalt ühenduses iseendaga, aga  leia ka ühendus  ümbritsevaga. 

Kasutatud kirjandus

Seema, R (2016). Meeleteadlikkus tööl ja puhkehetkel. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus.

Kabat-Zinn, J.(2006).Coming to Our Senses: Healing Ourselves and the World Through Mindfulness. Paperback – Deckle Edge.

Williams, M., Penman, D. (2011). Mindfulness A Practical Guide To Finding Peace In A Frantic World. London: Piatkus Publishing.

 

---

Andragoog ja jooga õpetaja Helina Kibar. Tutvu Helina blogiga siin.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn