chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Electronic Platform for Adult Learning in Europe

 
 

Blog

Koosõpetamine – miks, kuidas ja millal?

21/05/2018
by Madli Leikop
Language: ET
Document available also in: EN

/en/file/iz807932jpg-1_iz80793_2.jpg

IV koolitajate mittekonverents "Õpi nagu filmis: koolitaja objektiivis" 15.05.2018. Koosõppmise arutelurühm. Eksperdid Katrin Aava ja Pille Slabina.

IV koolitajate mittekonverents "Õpi nagu filmis: koolitaja objektiivis" 15.05.2018. Koosõpetamise arutelurühm. Eksperdid Katrin Aava ja Pille Slabina. 

15. mail toimunud koolitajate (mitte)konverentsi töö- ja arutelutoas „Koosõpetamine – kuidas muuta kasulikuks nii õppijale kui koolitajale?“ toimus koosõpetamine nii teoreetiliselt kui praktiliselt. Ekspertidena osalenud Pille Slabina ja Katrin Aava Tallinna Ülikoolist on juba aastaid kasutanud kursustel koosõpetamist ehk nad õpetavad kahekesi (ka kolmekesi) koos ja nende sõnul ei kujuta nad õpetamist teistmoodi enam ettegi. 

Töötuba oli üles ehitatud nii, et osalejad, kel polnud üldse koosõpetamise kogemust, said aimu selle metoodikast ja innustust asja proovida; kes olid koosõpetamist teinud, said uusi ideid ja julgustust edasi katsetada. Ekspertide selgitused vaheldusid mänguliste, praktiliste ülesannetega, mis andsid arutelule hoogu. Ja ehkki palju näiteid toodi üldharidusest, jõuti arutelude käigus üsna üksmeelele, et see kõik on ülekantav ka täiskasvanuharidusse. Samal ajal toimus ka veebiarutelu, millel hoidis silma peal Kelly Saatmann. 

Kõigepealt huvitaski osalejaid, mis üldse on koosõpetamine. Sai selgeks, et see ei ole see, kui õppurite ees on kaks koolitajat või kaks õpetajat korraga annavad koolis tundi või kaks lektorit loengut. Koosõpetamine on pikk ja ajamahukas protsess, kus mõlemad koolitajad (õpetajad) osalevad ettevalmistusest kuni hindamise ja tagasisidestamiseni koos, mõlemad panustavad igas etapis. See eeldab nii füüsilist kui vaimset koosolemist. Koosõpetamine ei ole sama mis koostöö, aga koostööta koosõpetamist ei toimu. 

Mõned mõtted, mis töötoas osalenud tõid välja kui koosõpetamist takistavad tegurid
- Suurim takistus on see, et inimesed ei oska arvestada ajafaktoriga.
- Koostööoskuste puudumine.
- Hirm, et töökoormus ei jaotu ühtlaselt.
- Usaldus, peame usaldama teist inimest täielikult.
- Oluline on ühtemoodi mõtlemine.
- Oluline on, et oleks ajaressurss, see on väga määrav.
- Palju sõltub organisatsiooni kultuurist. 

Ekspertide ja osalejate arvamusi, kuidas koosõpetamise riskikohti vältida:
- Õpetajaid on praktilise koosõpetamiseni raske viia, see aga ei takista idee ja selle mõtteviisi levitamist.
- Ainetevaheline lõimimine on ühiskonnas arusaadavam kui koosõpetamine.
- Kas koosõpetamisel ja selle planeerimisel kaob ära spontaansus? Loovus on koosõpetamisel kindlasti äärmiselt oluline ja see ei  kao ka koosõpetamisel, kõik ei ole nii etteplaneeritav kui võib tunduda. 
- Koosõpetamist (koostööd) tegevad õpetajad/koolitajad peavad kindlasti esmalt läbi arutama oma õpetamisfilosoofia, sest see    on äärmiselt oluline vundament koosõpetamisel.
- Võib juhtuda, et üks osapool hakkab teise üle domineerima. Siis tuleb asjad selgeks rääkida. Domineeriv, aga õppimisvõimeline õpetaja/koolitaja leiab ka siinkohal võimaluse arenguks ja oluline on kindlasti refleksioon.
- Eesmärk, mida soovitakse õppeprotsessiga saavutada, mis õpitulemuseni jõuda, peab olema kokku lepitud.
- Mida erinevamad on õpetajad/koolitajad oma vanuse, soo ja kogemusepoolest, seda edukam on nende koosõpetamine.

Aga miks üldse proovida koosõpetamist? Katrin Aava ja Pille Slabina: „Meil on paljuski täna konkurentsiideoloogia aluseks ka hariduses. Kuidas see mõjutab õpetajate ja õpilaste suhteid, õpetajate tööd, koolitajaid? See ei vii tegelikult edasi. Koostöö peaks olema täna peamine võtmesõna, kuidas hariduses edasi liikuda, luues koostöökultuuri kõikides erinevates olukordades. Tihtipeale on koostöö ja koosõpetamine seotud organisatsiooni kultuuriga.“ 

Koosõpetamise plussid:
- Kui me koostööd ei tee, siis me õnne ei koge. Koostöös (koosõpetamises) saad oma tööle vajaliku tunnustuse, mis üksi      toimetades jääb kogemata. Inimene näeb oma tööd positiivsemana siis, kui ta teeb koostööd, sest vastastikune reflektsioon on abiks.
- Koosõpetamise situatsioonis pole keegi kunagi kehvem või vähem kogenud, igaüks on ekspert oma teadmiste tasandilt.  
- Teise ajuga kokku saades alles hakkavad asjad juhtuma!
- Loovenergia on väga oluline, seda ei saavuta üksinda.

Milliste mõtetega osalejad töötoast lahkusid? Palusime teha neil ühesõnalise kokkuvõtte
- Kultuur on igapäevaselt koos loomine.
- Koostöö kodus ja koolis.
- Jätkan koostööd.
- Olen innustunud ja ajan asja edasi.
- Küsimus küsimuse vastu.
- Inspiratsioon.
- Koosõpetamine on tore.
- Parem arusaamine koosõpetamisest.
- Koosõpetamine - erinevate tulemuste summa.
- Täiesti uus tulemus!

---

Madli Leikop on vabakutseline ajakirjanik, kes kirjutab peamiselt haridusteemadel. Ta on töötanud õpetajana, tele- ja raadioajakirjanikuna, koostanud ja toimetanud veebitekste. Täiskasvanuharidusega on Madli rohkem kokku puutunud üldhariduse kaudu seoses õpetajate täienduskoolitustega. Elukestev õppimine ei ole talle endalegi tundmatu nähtus.
 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
Refresh comments Enable auto refresh

Displaying 1 - 2 of 2
  • Madli Leikop's picture
    Loodan, et eksperdid kommenteerivad ka, aga siinkohal kaks selgitavat lauset: ajaressurss ikka selles mõttes, et koosõpetamine võtab palju aega, just ettevalmistav töö. Sellega tuleks arvestada, aga seda ka peljatakse. Ja koosõpetamine ei ole sama mis koostöö - paremini tuleb mõte välja vist nii: kui kaks õpetajat teevad midagi koos, ka tunnis või tunni (loengu) jaoks, siis see on koostöö, aga seda ei saa nimetada kohe koosõpetamiseks. 
  • Riina Kütt's picture
    Lugedes oli kohe täitsa kahju, et ma ei saanud selles arutelurühmas osaleda, sest kokkuvõtte põhjal tundub huvitav ja kasulik. Tänan, Madli, mõtlemapaneva ülevaate eest.

    Mõne küsimused ja tähelepanekud tekkisid ka. Mis on selle lause "koosõpetamine ei ole koostöö" sügavam tähendus? Mida tähendab ajaressursi teema koosõpetamisel? Kas aega läheb rohkem või vähem või on sellel veel hoopis kolmas tähendus?

    Mis tähendus anti töötoas sellele mõttele, et koosõpetavatel koolitajatel/ õpetajatel on vaja läbi rääkida oma õpetamisfilosoofia. Et see on vundament, on mõistetav, aga kuidas sellest baasist lähtuvad mõjud tegelikkuses välja paistavad?

    Loodan väga, et lisaks Madlile annavad oma mõtetest teada ka mõned arutelurühmas osalenud inimesed. Nii saab infoväli mitmekesisem. Aitäh ette! :)