Skip to main content
Resource Details
Resource

Täiskasvanud õppijad Eesti kõrgharidussüsteemis. Uuringu aruanne

EessõnaEurostati prognooside kohaselt elab 20 aasta pärast Eestis üle 100 000 tööealise inimesevähem, st suureneb vajadus kõrgema tööhõive ja suurema ettevõtete loodava lisandväärtuse järele. Samas suur osa Eesti praegusest tööjõust (vanusegrupis 25-64) eioma erialast haridust (kutse- ja kõrgharidus), kusjuures erialase hariduseta isikute arv on kõige suurem noorimas vanusegrupis, 25-34-aastaste seas – 35% .Tööturu vajaduste ja inimeste oskuste paremaks ühitamiseks ning tööjõu tootlikkuse suurendamiseks on Eestis vaja tagada kaasaegsete oskustega töötajate järelkasv, st eelkõige suurendada erialase, so kutse- või kõrgharidusega tööealiste inimeste osakaalu tööjõus. Aastaks 2020 on Eesti eesmärgiks suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu rahvastikus 40%ni ja saavutada 20% täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr.Eesmärgi saavutamise oluliseks eelduseks on ilma erialase hariduseta täiskasvanutelekvaliteetse tasemeõppe pakkumine.Tallinna Ülikooli uuring „Täiskasvanud õppijad Eesti kõrgharidussüsteemis“ on eritiaktuaalne ja asjakohane, kuna annab taustateavet õpetamisprotsessi kujundamiseks jahariduspoliitilisteks otsusteks nii kõrgkoolide kui riigi tasemel. Lugesin uuringut täiskasvanute koolitajana, õpetajana, uurijana ja eelkõige hariduspoliitika kujundajana. Uuring on ulatuslik ja mitmekihiline ning annab olulist teavet, mõistmaks täiskasvanud õppijat kõrgkoolis. Uuring keskendub kõrgkoolis õppivatele täiskasvanud õppijatele, kaardistades nii õppimise ja õpikeskkonnaga kui õpingute ja muu elu ühendamisega seotud ootused ja kogemused. Uurimus käsitleb täiskasvanud õppijat kui 25-aastast ja vanemat. Antud definitsioon ei kattu Täiskasvanute Koolituse seaduse (TäKS) täiskasvanud õppija mõistega, mis käsitleb täiskasvanud õppijana tasemeõppes osakoormusega või eksternis õppijat.Kuna uuritutest vaid 19% peab õppimist oma põhitegevuseks, siis 81% on täiskasvanudõppijad ka TäKS mõttes, ent vaid osa neist õpib osakoormusega. Edaspidi vajab selgitamist, mida selline eristamine tähendab nt täiskasvanud õppija, tööandja ja teiste osapoolte jaoks.Täiskasvanud õppijate vanemate enamuse kutse(kesk)hariduslik taust räägib vajadusestsäilitada paindlikke õppeviise kõrgkoolis kui erinevatele sotsiaalsete rühmadele kõrgharidusele ligipääsu tagamise vahendit. Uurimuse õppe kättesaadavust käsitlevas peatükis tuuakse välja, et kõrgematel kõrghariduse tasemetel jätkatakse õpinguid sagedamini juhul, kui need on tasuta. Kuna õppijate jaotuses õppetasemeti oli suurim kõrghariduse esimesel astmel õppijate arv, siis edasist analüüsi väärib õppetasu kui õpingute mittejätkamise põhjus (või küsimus pigem „eneseteostuses“ esimese taseme kõrghariduse diplomiga).Oluline järeldus uuringust on õppelaenu tingimuste mittevastavus täiskasvanud õppija vajadustega kuna õppelaenu saab vaid täiskoormusega õppides. Antud probleemilekavandatakse ka juba lahendust uut TäKSi koostades ja Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatusi kavandades.Täiskasvanud õppijate suurem osakaal kaugõppes kõrghariduse esimesel astmel (ülekahe kolmandiku õppijatest) viitab sellele, et ilmselt oluline osa vanemana kõrgharidusõpinguid alustanutest oma õpinguid kõrghariduse teisel astmel ei jätka. Karjäärinõustamise ja -valikute alastele probleemidele viitab suur eriala vahetajate osakaal uuringus osalejate seas. Mõtlemisainet kõrgkooliõpingute eesmärkide ja õpitulemuste kohta annab uuringutulemustes väljatoodud tendents ettevõtluse alustamise motiivi vähenemise üle õppetaseme tõustes. Edasist tähelepanu väärib ka uuringust selgunud suur isiklike huvide osakaal õpimotivaatorina, eriti rakenduskõrghariduse üliõpilaste puhul. Küsimusi tõstatab ka käsilolevate õpingute vähene seostumine tööalase konkurentsi tõstmise sooviga, ja see aspekt vajaks tulevikus eraldi uurimist.Uuringu õpikeskkonnale hinnangute andmise osast on väga huvipakkuv tulemus avalikõiguslike ülikoolide madalamad hinnangud võrreldes rakenduskõrgkoolidega. Uurimuse autorid järeldavad, et selline hinnangute erinevus tuleneb erinevate õppevormide kasutamise hulgast (massiloengud ülikoolides!). Antud tulemus võiks olla kõrgkoolide õppekorraldajatele oluline info, saavutamaks õppijakeskset lähenemist ja paremaid õpitulemusi ning vähendamaks väljalangevust.Võib tõdeda, et uuring on väärtuslik lisaallikas kavandamaks hariduspoliitilisi meetmeidtuleviku tööturu vajaduste ja inimeste oskuste paremaks ühitamiseks. Usun, et selliseteadmise järele on ühiskonnas ka laiem huvi.Külli Allnõunik (elukestev õpe)Haridus- ja Teadusministeerium

Resource Details
ISBN
ISBN 978-9949-481-70-5
Resource author
Triin Roosalu
Type of resource
Studies and Reports
Country
Publication Date
Language of the document
Login (0)
Themes addressed

Login or Sign up to join the conversation.

Want to add a resource ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new resource!