Skip to main content
Blog
Blog

Õppetund 1: 50–60aastased tegelevad enesetäiendamisega, sama ei julge öelda 20–30aastaste kohta

EPALE Eesti keskuse eestvedamisel startis käesoleva aasta veebruaris täiskasvanuharidust ja koolitusvaldkonda käsitlev raadiosaade ÕPPETUND, mis valmib koostöös Äripäeva personaliuudiste toimetusega. Saatesarja avasaates räägiti töötajate oskuste arendamisest ja sellest, milline on olnud koroonaviiruse mõju oskustele ning millised oskused aitavad koroonakriisis ellu jääda. Saatekülalistena olid vestlemas OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad, Magnetic MRO personalijuht Ene Krinpus, Grano Digitali tootmisjuht Koit Variksoo ja EPALE Eesti keskuse juht Georgi Skorobogatov. Vestlust juhtis Äripäeva Personaliuudiste juht Kai Miller ja vestluse pani kirja EPALE saadik Katre Savi. Saade oli eetris 4. veebruaril 2021. a Äripäeva raadios.

EPALE Eesti keskuse eestvedamisel startis käesoleva aasta veebruaris täiskasvanuharidust ja koolitusvaldkonda käsitlev raadiosaade ÕPPETUND, mis valmib koostöös Äripäeva personaliuudiste toimetusega. Saatesarja avasaates räägiti töötajate oskuste arendamisest ja sellest, milline on olnud koroonaviiruse mõju oskustele ning millised oskused aitavad koroonakriisis ellu jääda. Saatekülalistena olid vestlemas OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad, Magnetic MRO personalijuht Ene Krinpus, Grano Digitali tootmisjuht Koit Variksoo ja EPALE Eesti keskuse juht Georgi Skorobogatov. Vestlust juhtis Äripäeva Personaliuudiste juht Kai Miller ja vestluse pani kirja EPALE saadik Katre Savi. Saade oli eetris 4. veebruaril 2021. a Äripäeva raadios. Raadiosaadet kuula siin.

Arutelu keskmeks oli käesoleva aasta alguses valminud OSKA eriuuring „COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele“. Uuringuga hinnati, mil määral mõjutavad COVID-19 kriisist tingitud ühiskonna ja majanduse muutused tööturgu ja sellest tulenevalt tööjõu- ja oskuste vajadust ning vaadeldi COVID-19 põhjustatud muutuste mõju tööturgu mõjutavatele trendidele nii lühiajalises (1–2 aastat) kui ka keskpikas (kuni 10 aastat) vaates.

Koroonakriisi mõjust tingitud majanduslangus ei olnud Eestis 2020. aastal nii suur kui kriisi puhkedes kardeti, küll aga on mõju tööturule olnud väga suur. Aastaga on tööturul 25 000 töötajat vähem ja selle näitajaga on Eesti tööturg võrdluses Euroopaga üks suurimaid kannatajaid.

Koroonakriis põhjustas väga suuri muutusi ettevõtete tegevuses ja töökorralduses. Pikalt räägitud tulevikutrendid jõudsid raginal kohale ning plahvatuslikult kasvas vajadus koolituste ja ümberõppe järele. Tulenevalt koroonapiirangutest mitmetes majandussektorites tegevus praktiliselt peatus. Turism, majutus, toitlustusasutused, aga ka filmindus, kultuuri- ja meelelahutussektor olid sunnitud end pausile panema ning seetõttu kaotasid väga paljud töö. Sealjuures on väga paljud töö kaotanutest noored, sest raskustesse sattunud sektorites töötab palju noori. Võib öelda, et noored ongi kogu selles kriisis enim kannatanud, paljud on kaotanud töö, paljudel õppivatel noortel on olnud keeruline kohaneda distantsõppega ning võimalus välismaale õppima ja kogemusi omandama siirduda on täielikult suletud.

OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad tõi uuringutulemustest rääkides välja viis võtmeoskust, mis mahuvad mõiste alla õppimisvõime ja aitavad koroonakriisi ellu jääda. Need on:

  1. Digi- ja tehnoloogiaoskused (sh küberturvalisus). Digitaliseerimine ja automatiseerimine on teemaks olnud juba mõnda aega, koroonakriisis võimendusid need vajadused veelgi.
  2. Suhtlemis- ja kommunikatsioonioskused, ka juhtimisoskused. Olukorras, kus meeskonnad töötavad distantsilt, on meeskonna juhtimiseks vajalike oskuste seas veelgi olulisemaks muutunud see, kuidas hoida meeskonda ühes rütmis, kuidas juhtida koostööd, kuidas hallata riske. 
  3. Enesejuhtimine ja planeerimine, seda just kaugtöö raames.
  4. Paindlikkus ja kohanemisvõime. Töö sisu on muutunud ja muutub nädalast nädalasse, peab olema valmis kohandama tööd, tegelema enam tootearendusega, paljude ettevõtete jaoks on ellujäämisplaani osaks saanud e-turundus ja e-müük.
  5. Vaimne tervis. Nii tööandjate kui ka perede seas on vaimse tervise teemad väga tähtsaks muutunud.

Ene Krinpus Magnetic MROst ja Koit Variksoo Grano Digitalist rääkisid ettevõtja vaatest töötajate ümberõppe korraldamisel ja selle vajadusest laiemalt.

Magnetic MRO tegevus ja lennundusvaldkond tervikuna vajab spetsiifilist tööjõudu ja nii on ettevõte välja töötanud oma mehhaaniku kutseõppeprogrammi ning spetsialistide koolitamisel tehakse tihedat koostööd Tartu Lennuakadeemiaga. Pidev ümber- ja täiendõpe on lennunduses väga oluline, sest lennukid arenevad ja uuenevad pidevalt. Pädevuse omandamine ja õppimine on seotud litsentsidega ja seeläbi ka sissetulekutega. Lennunduses on karjäär väga pikk, sisenetakse madalamal positsioonil, omandatakse järjepidevalt uusi oskusi ja sooritatakse vastavad litsentsieksamid, seeläbi tõustakse ametialases positsioonis ning kasvab sissetulek.

Ka trükitööstuses on karjäär väga pikk. Üle 30aastase karjääri puhul on vältimatu õppimine, sest seadmed on muutunud, tootmisideoloogia ja tööprotsessid on muutnud. Grano Digital on ilmekas näide trükitööstuse digitaliseerimisest, mille tulemusel on töötajate arv vähenenud peaaegu poole võrra, kuid see ei vähenda suutlikkust töödega hakkama saada. Ikka vastupidi, tootlikkus on tõusnud.

Ettevõtjad toovad esile eri vanusegruppide erineva iseorganiseerumisvõime ja valmisoleku täiend- ja ümberõppes osaleda. Kui 50-60aastased spetsialistid soovivad juurde õppida ja ennast täiendada, siis teevad nad seda ise omal soovil ja algatusel. Seevastu 20-30aastaseid töötajaid tuleb tööandjal hoopis süsteemsemalt täiendõppesse suunata. Eduka ja pikaajalise karjääri aluseks on universaalsed teadmised. Need on vanemaealistel laiapõhjalisemad ja sügavamad ning nende motivatsioon enese täiendamiseks on teistsugune. Raha ei ole nii tugev motivaator, pigem on oluline tunnustus ja positsioon ettevõttes. Samas, noortel on sisenedes ootused väga kõrged ja peamise motivaatorina enesetäiendamiseks nähakse suurenevat palganumbrit.

Koostööd kutsekoolidega peavad ettevõtjad ülioluliseks. Kui spetsiifiliste erialade väljaõppeks on olemas oma partnerkool, lennunduses Tartu Lennuakadeemia ja trükitööstuses Tallinna Polütehnikum, siis koostööd nähakse ja tehakse laiemalt. Palju väärtuslikke spetsialiste tuleb ettevõtetesse ka kutsekoolidest, kus õpetatakse ettevõtte tegevusvaldkonnale lähedasi erialasid ja lõppastme väljaõpe toimub juba ettevõttes kohapeal.

Ettevõtted ei pea paljuks kas ise või koostöös erialaliiduga suunata aega ja ressurssi, et põhikooli ja gümnaasiumi noortele tutvustada valdkonda ja võimalusi karjääri teha. Ettevõtjad on mõistnud, et see on ikka rohkem nende kui riigi mure järjepidevalt spetsialistide pealekasvuga tegelda. Kui riigi jaoks on 10 uut koolitatud spetsialisti lihtsalt number, siis ettevõtja jaoks on see ellujäämise küsimus.

Kiidetakse ka kutseõppe taset ja koostöö vajalikkust õppetöös. Ettevõtted näevad, et panustades kutsestandardite loomisesse, pakkudes tuge õppekava väljatöötamisel ja arendamisel ning olles partneriks praktika läbiviimisel, jõuavadki ettevõtetesse hea ettevalmistusega noored spetsialistid.

Jätkuvalt on ettevõtjate murekoht, et tehniliste erialade lõpetajaid vajatakse tööstusesse kordades rohkem, kui täna koolist tuleb. Puuduolevat tööjõudu püütakse jõudumööda koolitada ja õpetada töökohal. Tänasel päeval on päris paljudes ettevõtetes oma koolitusüksus ja ka siin tehakse tihedat koostööd kutsekoolidega, et erinevate lühikeste koolitustsüklitega toetada uute töötajate tööle asumist või koolitada juhendajaid.

Lisaks tehnilistele oskustele on ka tööstusettevõtetes vajadus üldoskuste koolituste järele nagu suhtlemis- ja koostööoskus, meeskonna juhtimine ja motiveerimine, sotsiaalvõrgustike kasutamise oskus. Koroona ajal, kui kõik, kellel on vähegi võimalik distantsilt tööd teha, saadetakse kaugtööle, on suurenenud vajadus üksteisele tuge pakkuda, kohanduda ning hoida kaugtööl olevad töötajad ettevõttega ühendatuna. Ka selliseks tööks on vaja täiendavaid oskusi juurde omandada.

Kuidas saab töötaja end kindlustada tööturul või kelleks tasuks ümber õppida, kui oled juba töö kaotanud? Taas võib uuringu tulemustest lähtudes kinnitada, et vaatamata või tulenevalt koroonast, vajab töötajaid juurde sotsiaalvaldkond, tööstus, põllumajandus, haridus ja IT, viimase aastaga on nendes sektorites töötajate arv ka tõusnud. Kui üldisema haridusega töötajad on jäänud tööta, siis tehniliste ja käeliste oskustega inimesi püüavad ettevõtted igal võimalusel hoida.

Töötajatele on praegune aeg hea enesetäiendamiseks või millegi uue juurde õppimiseks, sest õppimisvõimalused on laienenud märgatavalt just koroonaajast tingitud digikoolituste pakkumise näol. Õppija saab valida aja ja mahu, millal ja mida õpib. Tasub mõelda, millised on need minu oskused, mida saaksin arendada ja mis on ettevõtte jaoks väärtust loovad. Mikrokoolitused on hea viis oma kompetentsi kasvatada ning seeläbi positsiooni ettevõttes ja tööturul laiemalt tugevdada. Kõik algab töötaja enda ettevõtlikkusest ja proaktiivsusest.

OSKA eriuuringu tulemustele viidates tõi Yngve Rosenblad välja ka soovitused koolitajatele, milliste koolituste järele on praegu kõige suurem vajadus. Nendeks on tehnoloogia, digioskused, küberturvalisus (digitaliseerimine ja kaugtöö on tõstnud küberteemade olulisust), e-turundus, e-müük, eksport, tootearendus. Eraldi juhtis Yngve Rosenblad tähelepanu trendidele keskpikas vaates, kus suure mõjuga saab olema keskkonnasõbralikule majandusele üleminek, oma toote süsinikujalajälje arvutamine, roheturundus, ringdisain jt keskkonnateemad. Need teemad muutuvad järjest olulisemaks ja nende valdkondade oskuste järele saab olema kasvav nõudlus.  

EPALE Eesti keskuse juht Georgi Skorobogatov võttis saate hästi kokku tõdemuse ja „õppetunniga“, et varasemates OSKA uuringutes esile toodud tulevikuoskustest on saanud tänased vajalikud oskused. Koolitajate ja juhtidena peame koolitusi kavandades rohkem tähelepanu pöörama digioskuste arendamisele, kommunikatsiooni- ja koostööoskustele, probleemilahendusoskustele ning keskkonnateadikkusele. Neid teemasid ei pea eraldi õpetama, need peaksid olema õppe lahutamatuks osaks ja integreeritud koolitustesse.

Kui tekkis huvi tutvuda OSKA COVID-19 eriuuringuga ja selle tulemustega lähemalt või teiste valdkondade tööjõuvajaduse uuringutega, siis EPALE keskkonnast on leitavad kõik OSKA uuringud, samuti lühikokkuvõtted  täiendkoolituste vajadustest.

--

Foto: OSKA, SA Kutsekoda

Saatesarja „Õppetund“ toetab SA Kutsekoja projekt Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE, mida kaasrahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi raames ja Haridus- ja Teadusministeerium. 

--

Õppetund 2: Koolitajate digipädevus on muutunud hügieeniteguriks

Õppetund 3: Ülemiste City ettevõtted kasutavad kõrgkoolide kursuste krediiti

Login (0)

Users have already commented on this article

Login or Sign up to join the conversation.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Latest Discussions

Pre-school education and parental cooperation during the Covid-19 crisis period. How important actually is this cooperation?

Lockdown, State of emergency, and restrictions have imposed new obligations on each individual. Families with children in pre-primary and primary schools are particularly concerned.

More

EPALE Discussion: have your say on EPALE 2021 Thematic Focuses!

We invite you to enrich what is set to be an intense year ahead with your contributions and expertise! Let's start by taking parto in this online discussion. The online discussion will take place Tuesday 9 March 2021 from 10 a.m. to 4 p.m. CET. The written discussion will be introduced by a livestream with an introduction to the 2021 Thematic Focuses, and will be hosted by Gina Ebner and Aleksandra Kozyra of the EAEA on the behalf of the EPALE Editorial Board.

More