Mindfulnessist räägitakse viimasel ajal palju. Näib, et mindfulness on midagi nii lihtsat ja igapäevast ning võib tekkida küsimus, et miks sellest nii palju räägitakse. Mõneti see ongi nii, et mindfulness on väga lihtne, aga samas tuleb tunnistada, et see tohutult keeruline. Kohati näib, et see on isegi üks kõige raskemaid asju maailmas. Minu enda silmis on see nagu õhk - eluks väga vajalik, aga samas täiesti nähtamatu. 

Jon Kabat-Zinn on kirjeldanud iseloomustanud seda nii: peatu hetkeks - üheks hetkeks - ja lange ärkamisse. See on kõik. Peatu ja lange: lange oma kogemise kogemisse ja kõige viivukesemateks hetkedeks, lihtsalt hoides oma teadlikust nii nagu see on - selles ajatus hetkes, mida me nimetame käesolevaks, ainus hetk, mis meil päriselt kunagi olemas on.  Isegi kui oleme selle ühe hetke maha maganud, on meil alati võimalus kasutada ära järgmist hetke, sest meil on alati järgnev hetk, et alustada uuesti. (Kabat-Zinn, 2018)

Mindfulness on praktika, mis on juba ammu tõestanud tervise ja heaolu edendamist nii ravi vajavate patsientide kui tervete inimeste seas (Shapiro, Schwartz & Bonner, 1998; Kabat-Zinn, 1990). See on budistlike ja teiste meditatiivsete traditsioonide juurtega tava, mis õpetab „mittetegemise“ kunsti, et hõlbustada tegelikkuse „sellisena olemist“ (Kabat-Zinn, 1990). Mindfulness kasvatab teadlikku tähelepanu ja hetke teadvustamist hinnanguteta.

Kuidas saab minfdulnessi kasutada coachingus?

Oma artiklis “The role of mindfulness in coaching” toovad autorid (Passmore, J & Marianetti, O, 2007)  välja neli pidepunkti, mida coachina silmas pidada: 

Valmistumine 

Oma kogemustest coachidena kihutame sageli ühelt koosolekult või coachingu-sessioonilt teisele. Mõnikord võib meie tähelepanu minna peamiselt sellele, et jõuaksime õigel ajal seansile või õigesse kohta, andmata endale piisavalt aega, et jätta maha muud mõtted, pinge ja ärevus. Mindfulness pakub tehnikat nende ärritajate kõrvale jätmiseks. Passmore kasutab nelja minutilise tähelepanelikkuse meditatsiooni, et aidata endal keskenduda enne igat seanssi. See nelja minutiline meditatsioon hõlmab hingamisharjutusi ja keha skaneerimist kogetud aistingute kontrollimiseks. Sellele järgneb eelmise seansi märkmete praktilisem ülevaade ja järgmise seansi planeerimine.

Sessiooni ajal tähelepanu hoidmine

Teine praktika aitab coachil seansi ajal keskenduda, sest ikka juhtub, et meie meel läheb ekslema. Coachingu-seansside vahel kasutatavad mindfulnessi meditatsioonid aitavad parandada fookust ja keskendumist parandada lausa kahetunniste seansside ajal. Mindfulnessi- meetodit saab kasutada ka seansside ajal, hoides justkui valvsust oma meele üle ja tuues tähelepanu pidevalt tagasi koolitatavale, juhul kui meel kipub rändama.

Emotsionaalne distantseerumine

Mindfulnessi saab kasutada oma emotsioonide juhtimisel coachingu-seansi ajal. Coach peab olema võimeline mõistma oma juhendatava emotsioone, aga ei tohiks nendega samastuda ega neid endasse võtta. Tuleb meeles pidada, et coachina on emotsionaalne distantseerumine üks võtmeoskustest. Mindfulnessi-praktikad aitavad olla empaatilised ning kogeda emotsioone, aga samal ajal vältida nende emotsioonide endasse võtmist ning selle asemel et oma koolitatava emotsioonidega samastuda, saab talle pakkuda hoopis mõne  konstruktiivse väljakutse. 

Mindfulnessi õpetamine koolitatavatele

Mindfulnessi saab õpetada formaalselt, informaalselt või lihtsalt kui üht igapäevast tööriista. Olenevalt oma klientide vajadustest ja kogemustest, saab coach valida õpetamisviisi, aga on oluline, et neil oleks otsene ja pidev kogemus mindfulnessi praktikas. Teada on, et õppimise ajal kogevad kõik raskusi ja nende lahendamine loogilisest, intellektuaalsest vaatenurgast ei ole võimalik. Nagu ütlevad Segal, Williams ja Teasdale (2002): "Ujumisõpetaja ei ole keegi, kes teab füüsikaliselt kuidas tahked ained vedelikes käituvad, kuid ta teab, kuidas ujuda". Ainult omaenda praktika ja mõistmise kaudu suudab coach oma klienti suunata.

Segal ja tema kolleegid pakuvad ka soovitusi oskuste kohta, mis tuleks mindfulnessi õpetamisse lisada:

• keskendumine: see on mindfulnessi keskmes ja tähistab võimet keskenduda kogu oma tähelepanuga ühele objektile või tegevusele
• teadlikkus: teadlik teadmine, et elu on nagu on
• aktsepteerimine: teadlikkus elust pole piisav, tuleb sellega leppida ja lahti lasta
• detsentraliseerimine: oskus näha oma mõtteid vaid mõtetena, mitte tõena
• pigem "olemine" kui "tegemine": "tegemine" tähendab rosina söömist; “Olemine” tähendab rosina söömist ning selle maitse kogemist ja sellega kaasnevate tunnete tundmist. 

Mindfulness ei ole lihtsalt oskus vaid muutub ühel hetkel olemise viisiks. Jon Kabat-Zinni originaalprogrammi järgi saab õppida mindfulnessi juba oktoobri lõpus. Loe lähemalt peatselt algava koolitusprogrammi kohta EPALEst ja ürituse koduleheküljelt.

_{Kasutatud kirjandus:} 

_{Kabat-Zinn, Jon (2018), Falling awake. How to practise mindfulness in everyday life.} 

_{Passmore, J. & Marianetti, O. (2007) The role of mindfulness in coaching. The Coaching Psychologist, 3(3), 131 – 137.
Link to published version: http://www.sgcp.org.uk/publications/the-coaching-psychologist/the-role-…
Link to Dr Jonathan Passmore publications library}

Piret Maiberg-Nõu on olnud täiskasvanuõppega seotud peaaegu terve enda täiskasvanu elu, küll peamiselt täiendõppijana. Ta on juba viimased 15 aastat olnud seotud erinevate ürituste korraldamisega. See on teda innustanud õppima täiskasvanu õppimise ja toimimise kohta enam ning tänaseks on ta omandanud bakalaureusekraadi andragoogikas. Lisaks tunnistati Piret aastal 2019 eesti keelse EPALE kõige loetuma blogipostituse autoriks. Aastal 2020 valiti ta EPALE saadikuks ning soovib seeläbi anda oma panust täiskasvanuhariduse valdkonda.