chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Electronic Platform for Adult Learning in Europe

 
 

Blog

Vähenenud töövõimega täiskasvanud õppijad ootavad mõistmist ja võrdset kohtlemist

18/04/2019
by Tuuli Mekk
Language: ET

„Eesti elukestva õppe strateegia“ üldeesmärgiks on tagada kõikidele Eesti inimestele, nende võimetele ja vajadustele vastavad õpivõimalused. Õpivõimaluste loomist ja selle tähtsust vähenenud töövõimega inimestele uuris töövõimereformi kontekstis oma magistritöös Tallinna Ülikooli andragoogika eriala üliõpilane Ülle Mugu.

Aastal 2016 alguse saanud töövõimereform puudutab Eestis ligikaudu 105 000 inimest vanuses 15–64eluaastat. Sotsiaalministeeriumi andmetel suurenes reformi tulemusena vähenenud töövõimega inimeste hulk: neil tuleb nüüdsest osaleda täiend- või ümberõppes. Muudatuste peamine eesmärk oli muuta sihtrühma suhtumist õppimisse ning selle kaudu aidata neil tööd leida ja hoida.

Uurimuse kaudu soovis Mugu mõista, kuidas kogevad õpiprotsesse vähenenud töövõimega täiskasvanud inimesed. Saadud tulemus aitab mõista sihtrühma ootusi ja vajadusi õpikogemusele. Julgustades ja toetades õppimist, saab aidata neil püsida muutuvas keskkonnas aktiivsetena ja tööturul konkurentsivõimelisena. Mugu toob välja uurimuse peamise kasusaajana nii ühiskonna laiemalt kui ka täiskasvanute koolitajad ja andragoogid. Ühiskonna teadlikkus õppijate erisustest aitab õpikeskkonda paremaks muuta. Enesekindlam inimene on aktiivne sotsiaalselt ja tööturul, konkurentsivõimelisem ja panustab enam ka kogukonda.

Täiskasvanud õppija

Õpikogemuse uurimiseks valis Mugu välja erineva taustaga inimesed,  et saadud tulemust oleks võimalik rakendada õpiprotsessis koolides, kursustel või töökeskkonnas. Täiskasvanud õppijat on iseloomustatud kui vastutustundlikku ja ennastjuhtivat, rikkaliku kogemuste pagasiga ja väljakujunenud minapildiga. Täiskasvanud õppijal on valmisolek õppida sotsiaalsete rollide täitmiseks, õppimisel on nad orienteeritud probleemide lahendamisele ja sisemiselt motiveeritud õppima. (Knowles jt, 2015). Siia sihtrühma kuuluvad ka vähenenud töövõimega inimesed, kellel on sageli haigusest tingituna, sisemine õpimotivatsioon suurem, kui tervetel inimestel.

Kogemuse mõju õppimisele

Uurimusest selgus, et vähenenud töövõimega täiskasvanud õppijad väärtustavad õppimist ja seda läbi oma kogemuste. Õpikogemuse kõrval peeti oluliseks märkamist ja reflektiivset protsessi, mis aitavad kaasa enesearengule. Erinevatel koolitustel või kursustel osalemise juures pidasid uuritavad kõige olulisemaks õpetaja või koolitaja teadlikkust erisustest, õpimiljööd, võimalust kogemuste mõtestamiseks. Siin toodi välja olulisena õppekorralduse paindlikkus, sest tegemata koolitööd on haiguse tagajärg, mitte laiskuse põhjus.

Narratiivsete intervjuude abil kogutud lood aitasid uurijal mõista, kuidas uuritavad kirjeldasid ja mõtestavad oma õppimise kogemust. Uuritavad väärtustasid ühelt poolt õppimist oma haiguse kaudu ja tõid välja olulised teemad: haridus on oluline; surve õppimisele; suurendab mõistmist, teiste toetamist; kohanemisega toimetulek jpm. Mitmed uuringus osalenud vähenenud töövõimega inimest nimetasid haridust oluliseks ja tähtsaks ning hindasid seda varanduse vääriliseks. Haridus aitab neil tööturul püsida konkurentsivõimelisena.

Ühiskonna õpikoht

Kokkuvõttes saab öelda, et vähenenud  töövõimega inimestel on õpiprotsessides suurem vajadus olla mõistetud ja võrdselt koheldud. Lisaks vajavad nad õppimisel lisaaega, et õppeülesanded saaksid täidetud, paindlikku õppekorraldust ja suuremat arvestamist terviseprobleemidega.

Meie keskel on üha rohkem inimesi, kes vajavad abistamist, mõistmist ja erisustega arvestamist. Seadused luuakse olukorra parandamiseks, kuid meie ülesanne on olukorra muutumisele kaasa aidata oma teadlikkuse, suhtumise ja käitumisega. Mugu magistritöö  täidab just seda ülesannet, aidates paremini mõista vähenenud töövõimega inimese õpikogemust ja ootusi õpiprotsessile.

---

Tuuli Mekk

TLÜ andragoogika magistriõppe üliõpilane

* Artikkel on valminud Tallinna Ülikooli andragoogika eriala ainekursuse „Andragoogi kommunikatsioonioskused“ raames.

 

Viidatud kirjandus: Knowles, M, S., Holton III, E, F., & Swanson, R. A. (2015). The adult learner: the definitive classic in adult education and human resource development. (8.th ed.) New York: Routledge.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn