Direkt zum Inhalt
News
Neuigkeiten

Aina enam ettevõtjaid tunneb huvi õpipoisiõppe pakkumise vastu

Enam kui pooled ettevõtetest huvitatud oma organisatsioonis õpipoisiõppe ehk töökohapõhise õppe pakkumisest, kuna näevad selles võimalust uue tööjõu saamiseks ning olemasolevate töötajate koolitamiseks. Suurima takistusena nähakse aga töökohapoolsete juhendajate puudumist ja samuti ei teata piisavalt, kuidas oma ettevõttes õpipoisiõppega alustada, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu läbi viidud küsitlusest.

Reaalselt on koostöös mõne õppeasutusega seni korraldanud õpipoisiõpet 17 protsenti küsitletud ettevõtetest.

„Küsitluse tulemused näitavad, et üha enam ettevõtete juhte näeb töökohapõhises õppes leevendust oskusliku tööjõu puuduse probleemile, kuid reaalsete tegudeni enamik neist veel ei jõua,“ kommenteeris Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Takistustena õpipoisiõppe läbiviimisel toodi välja ettevõtte-siseste ja vastava koolituse läbinud juhendajate puudumist. Lisaks on murekohaks vähene informeeritus õpipoisiõppe võimalustest ning suureks probleemiks on ka see, et õpipoiste juhendamine paneb teistele töötajatele suure lisakoormuse. Õppe- ja praktikaprotsessi läbiviimiseks tuleb töökohapõhine praktikajuhendaja vabastada tema põhitööst, mis eeldab täiendava tööjõu olemasolu. Samas puudub kindlus, et koolitatud töötaja hiljem samas ettevõttes jätkab.

„Ühe lahendusena on välja käidud juhendajate koolitusvõimalused ning juhendamistasu, et suurendada motiveeritust. Selleks, et õpipoisiõppega alustamine ei jääks infopuuduse taha, on Eesti Tööandjate Keskliit töökohapõhise õppe võimaluste tutvustamise ettevõtjaile tõsiselt ette võtnud, korraldades infotunde ja avades peagi ka veebilehe, kuhu kogume tööandjaile vajaliku infomaterjali kõik ühte kohta kokku,“ ütles Tamsar.

59 protsenti küsitlusele vastanud ettevõtetest tunnistas, et tunnevad pidevalt või sageli puudust kvalifitseeritud tööjõust. Kolmandik puutub tööjõupuudusega kokku vahetevahel. Ettevõtjad panustavad ka ise tööjõu järelkasvu – üle poole vastanutest teeb kutseõppeasutustega või ülikoolidega õppekavade arendamisel koostööd.

Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud küsitlusele vastas 92 ettevõtet. Enamike vastanud ettevõtete tegevusaladeks on töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus või ehitus.

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus vähemalt 2/3 õppest toimub praktilise töö käigus ettevõttes ja ülejäänu kutseõppeasutuses. Õpe toimub kutseõppe õppekava alusel. Õpilane täidab töökohas juhendaja käe all tööülesandeid, mis aitavad tal saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid.

2016. aasta juuni seisuga õppis töökohapõhises õppes 937 õppurit. Kõige enam on õpipoisse tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas, järgnevad kaubandus ja turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonnad. Tööstussektoris leidub enim õpipoisse mehaanikas ja metallitöötluses. Õpipoisiõppes õpitakse üle 40 erineval õppekaval 23 kutseõppeasutuses

Küsitlus viidi läbi programmi „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolituspraktika“ ja „Kutsehariduse maine tõstmine, töökohapõhise õppe laiendamine“ (PRÕM) toetava tegevuse 8.2 „Praktilise õppe tähtsustamine ühiskonnas“ raames. Küsitluse läbiviimist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Küsitluse tulemuste kokkuvõtte leiate SIIT.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit

Login (0)
Schlagwörter

Sie möchten eine andere Sprache?

Dieses Dokument ist auch in anderen Sprachen erhältlich. Bitte wählen Sie unten eine aus.

Sie möchten einen Artikel schreiben?

Zögern Sie nicht!

Klicken Sie unten auf den Link und beginnen Sie mit einem neuen Artikel!

Neueste Diskussionen

EPALE 2021 Schwerpunktthemen. Fangen wir an!

Das vor uns liegende Jahr wird wahrscheinlich wieder sehr intensiv, und daher laden wir Sie ein, es mit Ihren Beiträgen und Ihrer Expertise zu bereichern. Beginnen Sie doch einfach, indem Sie an unserer Online-Diskussion teilnehmen. The Online-Diskussion findet am Dienstag, dem 09. März 2021 zwischen 10.00 und 16.00 Uhr statt. The schriftliche Diskussion wird mit einem vorgeschalteten Livestream eröffnet, der die Themenschwerpunkte für 2021 vorstellt. Die Hosts sind Gina Ebner und Aleksandra Kozyra von EAEA im Namen der EPALE Redaktion. 

Zusätzlich

EPALE Diskussion: Vermittlung von Grundkompetenzen

Grundkompetenzen sind transversal. Sie sind nicht nur relevant für die Bildungspolitik,  sondern auch für Beschäftigungs-, Gesundheits-, Sozial- und Umweltpolitiken. Der Aufbau schlüssiger Politikmaßnahmen, die Menschen mit Grundbildungsbedürfnissen unterstützen, ist notwenig, um die Gesellschaft resilienter und inklusiver zu gestalten. Nehmen Sie an der Online-Diskussion teil, die am 16. und 17. September jeweils zwischen 10.00 und 16.00 Uhr auf dieser Seite stattfindet. Die Diskussion wird von den EPALE Thematischen Koordinatoren für Grundkompetenzen, EBSN, moderiert. 

Zusätzlich

EPALE Diskussion: Die Zukunft der Erwachsenenbildung

Am Mittwoch, dem 8. Juli 2020, lädt EPALE von 10.00 - 16.00 Uhr zu einer Online Diskussion zur Zukunft der Erwachsenenbildung ein. Wir wollen über die Zukunft des Bildungssektors Erwachsenenbildung sowie die neuen Chancen und Herausforderungen diskutieren. Gina Ebner, EPALE-Expertin und Generalsekretärin der EAEA, moderiert die Diskussion.

Zusätzlich