Direkt zum Inhalt
Blog
Blog

Monika Blagi: Mine oma mugavustsoonist välja!

Artikli autor Monika Blagi on Tallinna ülikooli andragoogika eriala 2. kursuse üliõpilane. Talle meeldib väga lugeda enesearengut käsitlevaid raamatuid, mis andsid talle ka idee ja soovi seda artiklit kirjutada. Tänu sellistele raamatutele tunneb ta inimesi paremini ja tahab neid alati nõuga aidata.

Artikli autor Monika Blagi on Tallinna ülikooli andragoogika eriala 2. kursuse üliõpilane. Talle meeldib väga lugeda enesearengut käsitlevaid raamatuid, mis andsid talle ka idee ja soovi seda artiklit kirjutada. Tänu sellistele raamatutele tunneb ta inimesi paremini ja tahab neid alati nõuga aidata. 

Foto: Dmitry Ratushny, Unsplash

Igaüks meist on vähemalt korra elus mõelnud, kuidas midagi paremaks muuta. Kuid sageli kui saabub aeg tegutseda, seisame silmitsi paljude hirmude ja pettekujutelmadega, mis sunnib meid kõike jätma nii, nagu see on. Kas olete kunagi märganud, kui keeruline on inimeste jaoks oma harjumustest loobuda? Paljud kardavad oma elu muuta ja ütlevad küll kogu aeg näiteks, et neile ei meeldi seda tööd teha, aga jätkavad ikkagi töötamist samas ettevõttes. Kõike seda võiks nimetada kartuseks oma mugavustsoonist välja minna.

Ameerika kirjanik Neale Walsch ütles kunagi, et elu algab teie mugavustsooni lõpust ja mina olen selle väitega täiesti nõus. Mugavustsoonis viibimine on psühholoogiline seisund, mis on põhjendatud stabiilsuse- ja kindlustunnega. Mugavustsoonis tunneb inimene end turvaliselt ja lõõgastunult. Kahjuks on inimestel, kes on teatud rutiiniga harjunud, oma mugavustsoonist väljumine väga keeruline. Igasugused muutused ühiskonnas, tööl või kodus on neile võõrad. Nad ei taha midagi muuta, sest aja jooksul on nad muutunud oma harjumuste pantvangideks. Mõned nendest ei ole tegelikult oma eluga rahul ja siis seisavad nad sageli valiku ees – kas minna oma mugavustsoonist välja või loobuda sellest ideest. Need, kes on julgemad, võtavad end tihti kokku ja tegutsevad ning astuvad samme, mida nad poleks varem julgenud teha. Need, kes ei usu endasse ja kellel on madal enesehinnang, ei muuda oma elu tavaliselt kuidagi, sest kardavad läbikukkumist. Ka mugavustsoonist väljunud inimesi võib tabada ebaõnn, aga need inimesed õpivad sellest positiivsest kogemusest, sest nad õpivad oma vigadest. See aitab neil tulevikus leida uusi viise probleemide lahendamiseks ja võimalike riskide hindamiseks.

Miks üldse mugavustsoonist välja murda, kui selles viibimine on nii meeldiv? Kui inimene viibib pikka aega mugavustsoonis ega pinguta, et sellest lahkuda ja enda piire laiendada, siis tema areng peatub. Pidevaks arenguks peame andma endale väikese stressilaengu, seadma uued ülesanded või võtma vastu väljakutseid väliskeskkonnast. Oma mugavustsoonist väljumise kõige olulisem tingimus on mõistmine. Mõistmine, et oleme saanud oma harjumuste pantvangideks. Mugavustsooni ja tugeva stressitsooni vahel asub kasvutsoon. Just seal toimub maksimaalne areng ja tootlikkuse kasv. Selleks, et oma mugavustsoonist välja minna, on vaja kogu aeg harjutada. Mida sagedamini inimene harjutab, seda kiiremini lahkub ta oma “mugavustsoonist” ja siseneb “kasvutsooni”.

Selleks, et mõista, kuidas saab oma mugavustsoonist välja minna, koostage enda jaoks skeem (vt joonis 1). Sellel skeemil on kolm osa: mugavustsoon, kasvutsoon ja stressitsoon. Mugavustsooni alla kuuluvad kõik tegevused, mis on teile juba tuttavad (tööülesanded, harjumused, kombed jne) ehk see, mis iseloomustab teie tavalist elu. Kasvutsooni kirjutage need uued tegevused, mida te pole veel proovinud, kuid tahaksite ette võtta (nt hommikune tervisejooks, meditatsioon, loogilised tehted vms). Need ülesanded on teile huvitavad, nõuavad rakendamist ja võivad tuua uusi teadmisi. Stressitsooni pange kirja toimingud, milleks te pole veel psühholoogiliselt valmis. Näiteks, esinemine publiku ees, pikad reisid üksinda jne. Sellest skeemist saab teie lähituleviku tegevuskava. Pärast plaani koostamist saate jätkata tegevust "kasvutsooni" piirkonnast.

Joonis 1. Skeemi näide.

 

Regulaarselt pingutades, sisenedes “kasvutsooni” ja tagasi “mugavustsooni”, aitame venitada oma “mugavustsooni”, mis tähendab, et muutume paindlikumaks ja avatumaks väliskeskkonna uutele väljakutsetele. Aegamööda saab kasvutsoonist jälle mugavustsoon ja siis saab end taas edasi arendada. Samuti märkate, kui lihtne on järgmisel korral uutest raskustest üle saada. Ehk siis proovige julgesti ja minge oma mugavustsoonist välja!

---

Artikkel on esmakordselt ilmunud 2020. aasta kevadel Tallinna ülikooli andragoogikatudengite veebilehel ainekursuse "Esitlus- ja aruteluoskused" kursusetööna ja täiendatud ning toimetatud 2021. veebruaris.

 

 

Login (3)

Users have already commented on this article

Loggen Sie sich ein oder registrieren Sie sich, um zu kommentieren.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Neueste Diskussionen

EPALE 2021 Schwerpunktthemen. Fangen wir an!

Das vor uns liegende Jahr wird wahrscheinlich wieder sehr intensiv, und daher laden wir Sie ein, es mit Ihren Beiträgen und Ihrer Expertise zu bereichern. Beginnen Sie doch einfach, indem Sie an unserer Online-Diskussion teilnehmen. The Online-Diskussion findet am Dienstag, dem 09. März 2021 zwischen 10.00 und 16.00 Uhr statt. The schriftliche Diskussion wird mit einem vorgeschalteten Livestream eröffnet, der die Themenschwerpunkte für 2021 vorstellt. Die Hosts sind Gina Ebner und Aleksandra Kozyra von EAEA im Namen der EPALE Redaktion. 

Zusätzlich

EPALE Diskussion: Vermittlung von Grundkompetenzen

Grundkompetenzen sind transversal. Sie sind nicht nur relevant für die Bildungspolitik,  sondern auch für Beschäftigungs-, Gesundheits-, Sozial- und Umweltpolitiken. Der Aufbau schlüssiger Politikmaßnahmen, die Menschen mit Grundbildungsbedürfnissen unterstützen, ist notwenig, um die Gesellschaft resilienter und inklusiver zu gestalten. Nehmen Sie an der Online-Diskussion teil, die am 16. und 17. September jeweils zwischen 10.00 und 16.00 Uhr auf dieser Seite stattfindet. Die Diskussion wird von den EPALE Thematischen Koordinatoren für Grundkompetenzen, EBSN, moderiert. 

Zusätzlich

EPALE Diskussion: Die Zukunft der Erwachsenenbildung

Am Mittwoch, dem 8. Juli 2020, lädt EPALE von 10.00 - 16.00 Uhr zu einer Online Diskussion zur Zukunft der Erwachsenenbildung ein. Wir wollen über die Zukunft des Bildungssektors Erwachsenenbildung sowie die neuen Chancen und Herausforderungen diskutieren. Gina Ebner, EPALE-Expertin und Generalsekretärin der EAEA, moderiert die Diskussion.

Zusätzlich

Nächste Veranstaltungen