chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - E-Plattform für Erwachsenenbildung in Europa

Ressource

Töökohapõhise väljaõppe ja praktikalepingu õigusliku reguleerimise võimalikkusest Eestis

Sprache: ET

Eingesandt von Kadi Kass

Töökohapõhine väljaõpe on süstemaatiline eriala väljaõpe ettevõttes või asutuses või iseseisva spetsialisti käe all, mille eesmärk on omandada kogemusi ja teadmisi ning mis peab vastama kindlaks määratud standarditele või õigusaktidele. Lisaks sellele on nimetatud praktika eesmärk rakendada koolis omandatud teadmisi ning oskusi reaalses töökeskkonnas. Eestis on töökohapõhine väljaõpe töökohapõhise õppe rakendmise korra määruses ebaõnnestunult sõnastatud, mis iseenesest ei vasta ka HÕNTE § 18 lg-le 6, mille järgi peaks määruses olema töökohapõhise väljaõppe mõiste sõnastuses olema väljend “käesoleva määruse tähenduses”.

Kuna Eestis on eelnimetatud määrusega reguleeritud üksnes selline töökohapõhine väljaõpe, mis moodustab määruse § 1 lg 1 kohaselt vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust, siis jääb seetõttu reguleerimata töökohapõhine väljaõpe, mis ei moodusta vähemalt kahte kolmandikku õppekava mahust. Töökohapõhine väljaõpe, mis on Eestis reguleeritud, on osa kutseõppeasutuste õppevormist, seega töökohapõhisel väljaõppel akadeemilistes õppeasutustes osaleda ei saa. Sellegipoolest on magistritöö autor nimetanud nii ülejäänud Eestis toimuva töökohapõhise praktika (v. a. residentuur) kui ka selle praktika, mis ei kuulu määruse reguleerimisesemesse, mitteametlikuks töökohapõhiseks väljaõppeks.

Mitteametlik töökohapõhine väljaõpe on Eestis laialdaselt levinud ning seda töökohapõhist praktikat kasutavad noored juba alates keskkoolist. Selle praktika erinevus töövarjust ja muudest õppevormidest seisneb töötegemisele orienteerituses. Mitteametlik töökohapõhine väljaõpe võimaldab praktikandil koolis õpitut rakendada reaalses töökeskkonnas, nagu ka töökohapõhine väljaõpe. Töökohapõhine väljaõpe on kutseõppevorm, kus praktika moodustab õppekava mahust väga suure osa. Erinevates uuringutes on leitud, et töökohapõhine väljaõpe aitab leevendada noorte töötust. 2016. Aasta IV kvartalis oli mittetöötavaid noori inimesi vanuses 15-24 kokku ligikaudu 78 200 inimest. Suur osa neist on õpilased, kuid paljudel neist osalevad oma õpingute jooksul töökohapõhisel praktikal. Arusaadavalt on töökohapõhine praktika noorte jaoks hüppelaud tööturule. Hoolimata mitteametliku töökohapõhise väljaõppe laialdasest levikust ning suurest tähtsusest noorte inimeste töökarjäärile, on Eesti Vabariik jätnud selle reguleerimata ja see on on endaga kaasa toonud mitmeid olulisi õiguslikke probleeme..

Töö jooksul leidis kinnitust, et senikaua, kuni praktika regulatsioon on Eestis puudulik, tuleb praktikasuhtes kohaldada töölepingu sätteid. Muu hulgas tähendab see, et kõik mitteametliku töökohapõhise väljaõppe suhted tuleks maksukorralduse § 25 järgi registreerida töötajate registris. See tuleneb eelkõige teoreetilisest võimalikkusest kõiki mitteametliku töökohapõhise väljaõppe suhteid lugeda töösuhteks. Seni kuni praktikasuhtes ei tagata praktikandile vajalikku kaitset, on hädavajalik kohaldada praktikasuhtes TLS sätteid. Arvestades ettevõtete seas levivat praktikantide kuritarvitamist tööjõumaksude ja töötasu maksmise vältimiseks, siis sellisel juhul peab tuvastama ettevõtjate pahatahtlikkuse ning kohustama neid praktikandile tagama sotsiaalseid garantiisid ja muu hulgas töötasu. Senises olukorras teevad praktikandid sisuliselt tasuta tööd, kui samasuguseid tööülesandeid täidavad samadel ametikohtadel töötajad töölepingu alusel.

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud TÜ digitaalarhiivis DSpace.

Autor(en) der Ressource: 
Kristjan Nõmmik
Datum der Veröffentlichung:
Donnerstag, 8 Juni, 2017
Sprache des Dokuments
Art der Ressource: 
Studien und Berichte
Land:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email