Direkt zum Inhalt
Blog
Blog

Õdede väljaõppe olulisele osale- mentorlusele- tuleb pöörata rohkem tähelepanu

Igas eluvaldkonnas vajab õppija või vähese kogemusega isik juhendamist. Paljud koolid ja töökohad on selleks väljaõppe ja uute ülesannetega toimetulemise osana sisse viinud mentorluse. Jekaterina Umjarova leiab oma uurimuses, et mentorite tegevuse kvaliteet sõltub suuresti nende professionaalsusest ja professionaalsest identiteedist. Uurimistööst annab ülevaate Maris Lilleväli

Igas eluvaldkonnas vajab õppija või vähese kogemusega isik juhendamist. Paljud koolid ja töökohad on selleks väljaõppe ja uute ülesannetega toimetulemise osana sisse viinud mentorluse. Mentorite tegevuse kvaliteet sõltub suuresti nende professionaalsusest ja professionaalsest identiteedist. 

Õendusmentolus on õdede väljaõppes oluline osa. Tegemist on kogemustega õe ja alles tööd alustanud õe või õendusüliõpilase vahelise, dünaamilise, pikaajalise ja mõlemapoolse õpisuhtega, mis hõlbustab teadmiste ja oskuste omandamist, pakub tuge ning soodustab nii erialast kui ka isiklikku arengut. Õendusmentorite professionaalse identiteedi kujunemist on uurinud Jekaterina Umjarova, kes kaitses eelmisel aastal ka selleainelise magistritöö. Töös põhjendab ta uuringu vajadust järgnevalt: “Uurijana ja mentorina tundsin isiklikku huvi teiste õendusmentorite professionaalse enesemääratlemise kogemuse vastu. Olen õendusmentorluse teemaga seotud 22 aastat (olen nii ise õendusmentoriks olnud kui ka teisi õendusmentoreid juhendanud).“ 

Mentori rollide näevad õed järgnevalt: õpetaja, psühholoog, suunaja, kaasvastutaja, eeskuju, kaasamõtleja, proaktiivne kaasõppija, hindaja, motivaator, hinnatav, väärtuste edasikandja, keeruliste teemade arutaja. Õendusmentorite professionaalne identiteet areneb erialase töö ja mentorluse käigus. Identiteedi kujunemist toetavad kogemused, refleksioon, praktikakogukonda kuulumine, eeskujud nii kunagiste juhendajate, kui ideaalide näol. Oluliseks peetakse ka õpetamise alast õpet ning selle rakendamist enda töös.

Õendusmentorlust kirjeldavad õed kui väga isiklikku, tähendusrikast ja emotsionaalset tegevust. Mentorlus pakub neile rõõmu, rahulolu ja eneseväärikuse tunnet ja naudingut, eriti kui nad näevad õppija arengut ja saavad õppijalt tänuavalduse. Negatiivseid emotsioone tekitavad õppijate mittemotiveeritus ning kriitilised intsidendid, mis võivad patsiendi tervist ja elu ohustada. Üksmeelselt määratletakse mentorlust eelkõige kui võimalust professionaalseks ja isiklikuks arenguks, eneseteostamiseks, inimväärikuse tunde tõstmiseks.

Mentorlust tajutakse positiivsena ja selles rollis tuntakse ennast kindlalt, kui õendusmentoril on piisavalt erialaseid teadmisi ja kogemusi ning on olemas ka juhendamise alased teadmised. Vastasel juhul püütakse mentorlust vältida või juhendatakse ebaefektiivselt. Uuringu andmete analüüsi põhjal saab väita, et õendusmentorite professionaalse identiteedi kujunemisel on kesksel kohal õpetamisalane õpe ning selle rakendamine oma juhendamistegevuses. Mentoreid küll koolitatakse, kuid mentorid tunnevad puudust jätkukoolituste ja mentorite kogukonna järele. 

Jekaterina Umjarova lõputööga “Õendusmentorite professionaalse identiteedi kujunemine”  saab tutvuda Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu e-teadusraamatukogus ETERA.

--

Maris Lilleväli on Tallinna Ülikooli andragoogika magistriõppe esimese kursuse üliõpilane

 

Login (0)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Neueste Diskussionen

EPALE 2021 Schwerpunktthemen. Fangen wir an!

Das vor uns liegende Jahr wird wahrscheinlich wieder sehr intensiv, und daher laden wir Sie ein, es mit Ihren Beiträgen und Ihrer Expertise zu bereichern. Beginnen Sie doch einfach, indem Sie an unserer Online-Diskussion teilnehmen. The Online-Diskussion findet am Dienstag, dem 09. März 2021 zwischen 10.00 und 16.00 Uhr statt. The schriftliche Diskussion wird mit einem vorgeschalteten Livestream eröffnet, der die Themenschwerpunkte für 2021 vorstellt. Die Hosts sind Gina Ebner und Aleksandra Kozyra von EAEA im Namen der EPALE Redaktion. 

Zusätzlich

EPALE Diskussion: Vermittlung von Grundkompetenzen

Grundkompetenzen sind transversal. Sie sind nicht nur relevant für die Bildungspolitik,  sondern auch für Beschäftigungs-, Gesundheits-, Sozial- und Umweltpolitiken. Der Aufbau schlüssiger Politikmaßnahmen, die Menschen mit Grundbildungsbedürfnissen unterstützen, ist notwenig, um die Gesellschaft resilienter und inklusiver zu gestalten. Nehmen Sie an der Online-Diskussion teil, die am 16. und 17. September jeweils zwischen 10.00 und 16.00 Uhr auf dieser Seite stattfindet. Die Diskussion wird von den EPALE Thematischen Koordinatoren für Grundkompetenzen, EBSN, moderiert. 

Zusätzlich

EPALE Diskussion: Die Zukunft der Erwachsenenbildung

Am Mittwoch, dem 8. Juli 2020, lädt EPALE von 10.00 - 16.00 Uhr zu einer Online Diskussion zur Zukunft der Erwachsenenbildung ein. Wir wollen über die Zukunft des Bildungssektors Erwachsenenbildung sowie die neuen Chancen und Herausforderungen diskutieren. Gina Ebner, EPALE-Expertin und Generalsekretärin der EAEA, moderiert die Diskussion.

Zusätzlich