chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Internetplatform for voksenuddannelsesområdet i Europa

Nyhedsoversigt

Eesti täiskasvanud teavad ja oskavad, aga võivad jääda arvutis hätta

17/06/2015
Sprog: ET

Eesti täiskasvanutel on tänu haridussüsteemile hea lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus, samuti jätkuv valmisolek õppida, rõhutati tänasel täiskasvanute oskuste konverentsil Tartus.

Kõrgem haridus ja paremad oskused võimaldavad saada Eestis parema töökoha ja kõrgema palga. Meil on 24 riigi võrdluses kõige rohkem inimesi, kes tunnevad, et on oma töö jaoks üleharitud, näiteks veerand bakalaureusekraadiga ja üle poole magistrikraadiga täiskasvanutest arvab, et oma tööks pole nii kõrget haridust vaja. Töötajad, kelle haridus vastab tehtavale tööle, on oma tööga rohkem rahul.

Iga kümnes Eesti täiskasvanu ei ole kunagi arvutit kasutanud, 40% teeb seda väga vähe

Eesti noored on arvutikasutussageduse pingeridade tipus, kuid juba 35aastased ja vanemad on rivi lõpus. Hea või väga hea probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas on vaid igal neljandal Eesti täiskasvanul. Võimalustest, mida arvuti kasutamine pakub, saavad vähem osa eakamad, muukeelsed, vähem haritud ja lihtsamatel ametikohtadel töötavad inimesed.

Eestis on kodune ja muu vabaaja arvutikasutus aktiivsem ning mitmekesisem kui töine kasutus. Seega meie töökohad ei arene samas tempos nagu üldised arvuti vahendusel pakutavad teenused ja võimalused. Kolmandik Eesti hõivatutest ei vaja tööl arvutit, seda on üle kahe korra enam kui Põhjamaades. Kõrgel tasemel arvutikasutusoskust eeldab vaid 5% töökohtadest, kuid samas on tööturule sisenemas uus, väga heade oskustega põlvkond. Selleks, et nad leiaksid oma oskustele sobiva töö ja meie töö tervikuna oleks produktiivsem, siis peaks Eestis olema viiendiku võrra enam arvutikasutust vajavaid töökohti.

Muutuma peab nii töö kui töötaja

Keskhariduse järgse kutseharidusega inimesed teenivad keskmiselt küll rohkem kui põhiharidusega inimesed, ent üldkeskhariduse omandanutega võrreldes palgaerinevust ei ilmne. Samuti ei erine omavahel madala ja kõrge oskuste tasemega keskhariduse järgse kutseharidusega inimeste palgad. Üheks põhjuseks võivad olla liiga lihtsad tööd. Heade kutseoskuste eest tuleb rohkem maksta.

Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC mõõtis 24 riigis 16–65aastaste inimeste funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas.

Allikas: HTM

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn