Blog
Blog

Õppetund 13: Kuidas Cleveronis ja EMTAs töötajate koolitus- ja arendusplaane tehakse?

„Õppetunniˮ seekordseks teemaks oli töötajate arendus- ja koolitusplaani koostamine.

Aripaev_oppetund_13.

Foto: Äripäev

Raadiosaate "Õppetund" 2022. aasta esimese saate külalisteks olid Maksu- ja Tolliameti personalijuhi kohusetäitja Külli Meier ja Cleveroni talendispetsialist Maarika Haidak. Maksu- ja Tolliameti ning Cleveroni eksperdid rääkisid, millistest põhimõtetest arendusplaani koostamisel lähtutakse, kui pikaks ajaks tehakse koolitusplaane, kuidas on koroona-aastad koolitamist mõjutanud ja milliseid arendustegevusi peale koolituste veel tehakse. Vestlust juhtis Äripäeva Personaliuudiste juht Kai Miller ning saate võttis kokku ja pani kirja EPALE saadik Katre Savi.

Tagasivaade aastatesse 2020 ja 2021

Covid-kriisi algus 2020. aastal pani hetkeks kõik seisma, sh ka ettevõtete ja organisatsioonide koolitusplaanid ja -tegevused ning seejärel tuli kiiresti kohaneda ja tegevusi ümber kavandada, kogu koolitustegevus koliti üle veebikeskkondadesse. Edasise tegevuse kirjeldamiseks ongi kõige paremad märksõnad kohanemine ja paindlikkus.

2021. aastal olid koolitusettevõtted juba valmis paindlikeks lahendusteks, oldi valmis plaane muutma, tegutsema vastavalt kujunevale olukorrale ja ka päris viimasel hetkel muudatusi tegema. Nii nagu töötamine võttis hübriidse vormi, nii sai hübriidne vorm tuule tiibadesse ka koolituste korraldamises, omal kohal olid nii veebikoolitused kui ka füüsilise kokkusaamisega praktilise õppega koolitused.

Cleveroni talendispetsialist Maarika Haidak nimetas nende ettevõtte eelmise aasta oluliste koolitusteemadena eelkõige pehmeid teemasid: juhtide arengu toetamine, töötajate motiveerimine ja toetamine, kuidas toetada/arendada inimest, mitte anda vaid töökäske, kuidas päriselt olla juht ning kuidas muutuste keskel toetada ka iseennast. Külli Meier Maksu- ja Tolliametist nimetas samuti vaimse tervise teemade olulisust ja iseendaga toimetuleku tähtsust, viidi läbi vaimse tervise kuu ja täiskasvanud õppija nädal, tegeleti sisekoolitaja teisenenud rolli defineerimisega ning uute metoodikate kasutusele võtmisega e-õppes.

Koolituseelarve

Cleveronis ning Maksu- ja Tolliametis jääb koolituseelarve palgafondist 1% piirimaile, kuid ideaalis võiks see olla 3-4%. Saatekülalised kinnitasid eelarvestamise olulisust, kuid möönsid, et ka väikese eelarve või eelarvekärpe korral on võimalik vajalikke koolitustegevusi ellu viia, peab vaid olemasolevaid ressursse võimalikult hästi planeerima, nutikalt rakendama ja kaasama sisekoolitajaid. Näitena on Maksu- ja Tolliameti koolitustest 85-90% pakutavad sisekoolitajate poolt. Ettevõtted võivad leida tuge ka riigi poolt pakutavatest teenustest ja Töötukassa koolitustest, soodsa hinnaga või tasuta online kursustest (nt Coursera) või koostööst erinevate algatustega (nt portaal Peaasi.ee).  

Koolitusplaani periood, kas aastaks?

Kui eelnevas vestluses oli kahel väga erineval organisatsioonil paljuski sarnane lähenemine, siis koolitusplaani koostamine on tulenevalt organisatsiooni eripäradest ja tegutsemisvaldkonnast üsnagi erinev. Maksu- ja Tolliametis on koolitustegevuse planeerimine mitmetasandiline. Koostööd tehakse Sisekaitseakadeemia ja ülikoolidega, kus vastavalt koolitustellimusele valmistatakse ette nt tollispetsialiste ja audiitoreid. Sellisel juhul tehakse koolitusplaan ja kavandatakse eelarvelised vahendid mitmeks aastaks ette. Organisatsiooni jooksvad koolitusvajadused kavandatakse aasta lõikes, konkreetsem plaan pooleks aastaks koos paindlikkusega lisada koolitusplaani mõni ad hoc koolitus, muutunud olukorrast tulenev koolitusvajadus või turul pakutav huvitav koolitus.

Cleveron praktiseerib paindlikku aastast koolitusplaani, mis tähendab, et plaan on küll tehtud, kuid ollakse valmis seda muutma vastavalt ettevõtte vajadustele ja võimalustele.

Käesoleva aasta koolitusteemadest rääkides jätkab Cleveron juhtide arendamisega, fookusesse on seatud koolitustel õpitu praktiline elluviimine ja jätkatakse vaimse tervise teemadega. Maksu- ja Tolliamet, mille 1200 töötajat paiknevad üle Eesti laiali ning kelle profiilid on väga erinevad, on kavandanud tuua tagasi nii tavapäraseid koolitusi kui ka toetada sisekoolitajaid uute e-õppe vormide rakendamisel. Teemadest on päevakorral juhtimiskoolitused, muutustega toimetulemine, digitaliseerimine, AI ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega seotud koolitusteemad.

Koolitusvajaduse väljaselgitamine

Koolitusvajaduse väljaselgitamiseks on erinevaid meetodeid ja praktikaid. Cleveron kasutab personaalset tulemusvestlust, mille käigus täidetakse eraldi vorm koolitusvajaduse väljaselgitamiseks. Esmalt kirjutab töötaja ise oma arengusoovid, millega saab juhile märku anda mõnest puuduvast teadmisest või oskusest ja/või teemadest, mis huvi pakuvad ja sellest, millises suunas areneda sooviks. Juht vaatab töötaja arengusoovid üle ja hindab nende asjakohasust ettevõtte vajadustest ja eesmärkidest lähtuvalt ning sealt edasi sünnib juba konkreetne koolitusplaan. Teise meetodina koolituste kavandamiseks kasutatakse töötajate rahuloluküsitluse tulemusi - kuhu ettevõtte liigub, millega on töötajad rohkem rahul ja millest tuntakse puudust. Koolitusvajadus võib tuleneda ka jooksvatest muutustest: töötaja saab uue tööülesande või vahetab ametit.

Maksu- ja Tolliametis kujuneb koolitusvajadus kohustuslikest koolitustest, tsentraalsest juhtide arenguprogrammist, aasta alguses läbiviidavatest aastavestluste tulemustest ning eesoleva aasta ülesannetest. Samuti ka sellest, millised on vajalikud kompetentsid nende ülesannete edukaks täitmiseks ja milles töötaja täiendamist vajab. Aastavestluse käigus arutletakse ja lepitakse töötajaga kokku, millisel viisil uusi oskusi ja teadmisi omandada soovitakse. On selleks siis koolitus, mõni e-õppe vorm, hea raamat või vajatakse juhendajat või coachi. Sisend koolitusvajadusse tuleb ka organisatsiooni tegevustest või muudatustest tegevusvaldkonnas, nt võetakse kasutusele uus programm, uued keskkonnad, muutub midagi seadusandluses, ka toote või teenuse arenduse käigus planeeritakse projekti vastavad koolitustegevused.

Maarika Haidak: "Kui juht teab, milline on töötaja arenguplaan, soovid ja unistused, siis saame ettevõttena aidata neid ellu viia."

Töötaja arendamine või koolitamine

Saatekülalised leidsid, et töötaja areng ja õppimine saab toimuda läbi väga erinevate tegevuste või õppimisviiside. Kõige olulisem on inimese enda huvi mingi teema vastu ja soov omandada uusi teadmisi ja oskusi. Teatud ametikohtade juurde käivad kohustuslikud koolitused, nt tööohutuse koolitus, kuid valdavalt on õppimine ja koolitustel osalemine ikka töötaja valik. Loomulikult on inimesed erinevad, on neid, kellele väga meeldib osaleda erinevatel koolitustel ja arendustegevustes (tööks ei jäägi aega) ning neid, kellele üldse ei meeldi koolitustel osaleda (põhjendusteks: ma juba tean/oskan, ma olen juba sarnasel koolitusel osalenud). Need töötajad, kes väärtustavad enesearengut, need ka õpivad rohkem.

Kõik algab töökohale vajalike kompetentside kaardistamisega. See võimaldab töötajal hinnata, kas oma töö hästi tegemiseks on kõik eeldatud teadmised ja oskused olemas või võiks midagi juurde õppida. Cleveronis on uutele töötajatele loodud isiksusetest, mis mõõdab tööalast motivatsiooni, aitab mõtestada, millistes tööalastes situatsioonides saab töötaja paremini hakkama, millised ülesanded sobivad paremini ja millised võivad kippuda lohisema.

Kompetentside kaardistamine võimaldab töötajal ka oma tulevikku planeerida, ehk millisesse rolli või töökohale võiks järgmiseks liikuda ja kuhu paremini sobituda. Sealjuures ei pruugi karjääritee olla sugugi vaid ühesuunaline alt-üles liikumine, üha enam tehakse sik-sakilisi karjäärivalikuid, õppides juurde oskusi, mille vastu on huvi ja kus sooviks end proovile panna. Oluline on võimaldada oma töötajatele tööalast liikumist ettevõtte sees – tunnustada algatusi ja uuenduste loomist, märgata potentsiaali, anda võimalus ning pakkuda sel viisil usaldust ja toetada töötaja arengut.

Enesearendamiseks või õppimiseks võib leida huvitavaid artikleid või raamatuid, sh teaduskirjandust. Saab olla kursis viimaste uudistega oma töövaldkonnas, kuulata erinevaid podcaste, osaleda ettevõtte projektides või panustada oma töö kõrvalt ettevõtte teistesse tegevustesse. Võimalik on võtta praktikant, töövari, olla mentor või sisekoolitaja ehk ka õpetamise kaudu saab õppida ja areneda. Maksu- ja Tolliametis on hea näide ka juhilt-juhile programm, mille raames juhid koolitavad teisi juhte valides teema, mis esmalt endale põhjalikult selgeks tehakse ja siis sel teemal teisi juhte koolitatakse.

Koolitustegevuse tulemuslikkuse mõõtmine

Igal koolitusel on eesmärk: midagi muutub paremaks, saadakse juurde uusi oskusi või teadmisi, paraneb motivatsioon, oma tööd tehakse paremini ja efektiivsemalt. Ehk koolitusest on kasu vaid juhul, kui omandatut ka tegelikult ellu viiakse. Mõned koolitused on kohe rakendatavad, nt programmi kasutamise õpe. Teiste koolituste tulemus, kus tegelikult midagi muutub, väljendub kaugemas tulevikus, nt juhi arenguprogramm.

Cleveron kasutab kahetasandilist tagasiside kogumist:

  • Esimene tasand on osaleja tagasiside: kolm mõtet, mille võtsid kaasa ja mida saad rakendama hakata.
  • Teine tasand on juhi tagasiside: juhi hinnang oma tiimi läbitud koolitustele, kuidas tema näeb koolitusele järgnenud muutust ja õpitu rakendamist.

Maksu- ja Tolliamet kasutab koolituste tulemuslikkuse mõõtmiseks erinevaid rahulolu ja reaktsiooni mõõtmisi. Külli Meier tõi näite, kus kiirguskoolitusel omandatu leidis kohest rakendust ning viis salasigarettide avastamiseni ehk koolitustulemus väljendus selgelt töö tegemises, tõusis motivatsioon koolitustel osaleda ja teadmisi rakendada.

Väga oluliseks pidasid mõlemad saatekülalised koolituste jätkutegevuste toetamist – rakendada, täiustada, kinnistada. 70% õppimisest toimub igapäevaste tööülesannete kaudu, mistõttu tuleb rohkem rõhku panna õpitu analüüsimisele ja rakendamisele.

Selleks, et koolitus- ja arendustegevus oleks tulemuslik, tuleb olla töötajale toeks. Vajalikku tuge võib pakkuda personalijuht, sisekoolitaja või otsene juht. Esmalt tuleks töötajal aidata välja selgitada, mida on vaja õppida, milline õppimisviis on soovitud teadmise või oskuse omandamiseks parim, kust sobilik õppematerjal või koolitus leida. Seejärel tuleks koos määratleda koolituse/õppe eesmärk ja õpiväljundid ning hinnata kas need on kooskõlas ettevõtte eesmärkidega, ettevõtte arenguga ja sellega, mis töötajal puudu on. Töötajale tuleb võimaldada ka aeg, et ta saaks kavandatud koolitustegevuses osaleda. Kõige selle juures peab olema töötajale toeks ja vajalikul määral ka taganttõukajaks, sest ikka tuleb ette kiiremaid tööperioode või ootamatuid tööülesandeid, mil kergem oleks võetud õppimiskohustus kõrvale jätta.   

Saatekülalised jagasid ka väikseid nippe, kuidas õppimine töötaja jaoks mugavaks ja tulemuslikumaks teha

Kuidas toetada töötajat õppimisel?

  • Arengu toetamine on oluline, kuid täiendkoolitusel osalemine on ka üks tööülesanne, mille võib selgelt ametijuhendisse kirjutada.
  • Hästi töötab edu ja „ahhaa“ elamus ehk töötaja tunnetab koolituselt saadavat selget kasu.
  • Võimalda töötajale aeg õppimiseks. Õppimise aja võib lisada kalendrisse nagu koosolekud või teised tööülesanded.
  • Ole (koolitusjuht või personalitöötaja) töötajaga kaasas igas etapis. Leppige kokku nn kontrollkohad, kus töötaja annab tagasisidet, kuidas on läinud, st avalik lubaduste andmine.
  • Ühiste teemade õppimisel e-õppes (kus statistika järgi jõuab eduka lõpuni vaid 25% alustanutest) toetavad kursuse läbimist vaheülesanded, mis hoiavad kursil ja ühised arutelud meeskonnas või väiksemates gruppides, mis toimuvad individuaalse õppe läbimise järel.

Kuidas aidata leida/valida koolitust?

  • Loo siseveebi koolituskalender, kus näeb kõiki koolitusi ja e-õppeid, kus ettevõtte/organisatsiooni töötajad osalevad (riigis eraldi keskkond, kust leiab ka teiste asutuste e-õppeid ja koolitusi, kuhu saab end kirja panna).
  • Hästi töötab: sõber soovitab.
  • Edulugude jagamine oma ettevõtte/organisatsiooni sees: kas oli põnev ja hea koolitus, kuidas rakendasin uusi teadmisi ja oskuseid, miks läksin õppima.

Kuidas valida koolitajat?

  • Loo sisekoolitajate võrgustik, kes on väga heade teadmiste ja kogemustega, tunnevad hästi ettevõtet/organisatsiooni ja selle vajadusi ning teavad töötajate ootuseid.
  • Loo võrgustik välispartneritest.
  • Koolituspakkumiste puhul hinda koolitaja tausta ja sobivust ettevõtte töötajatega. Vali selline koolitaja, kes vastab paremini ettevõtte profiilile.
  • Vaata, kas koolitaja omab koolitaja kutset.

 

Loe lisaks ka Kaido Vestbergi artiklit "Koolitusplaan", mis käsitleb koolitusplaani koostamist ja jagab praktikaid koolituste planeerimisel.

 

Raadiosaadet saab järele kuulata SIIN.


Saatesari „Õppetundˮ käsitleb teemasid, mis on seotud täiskasvanu-, ümber- ja täiendusõppega. Saade on eetris iga nelja nädala tagant neljapäeviti kell 13, kordusena samal päeval kell 18 ja pühapäeval kell 15. Raadiosaade on järelkuulatav raadio.aripaev.ee ja Äripäeva raadio äpis.

Saatesarja „Õppetund“ toetab sihtasutuse Kutsekoda projekt Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE, mida kaasrahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi raames ja Haridus- ja Teadusministeerium. 

Materjali koostamist toetas Euroopa Liit. Dokumendis väljendatud arvamuste eest vastutavad autorid ja toimetaja ning need ei väljenda tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Teksti reprodutseerimine ja tõlkimine on lubatud tasuta õppe eesmärkidel.

Login (0)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Nejnovější diskuze

EPALE Diskuse: Budování inkluzivní jazykové rozmanitosti v Evropě

Učení se cizích jazyků je klíčem nejen pro sociální začlenění, mobilitu pracovní síly, ale také přispívá k soudržné a kulturně obohacené Evropě. Zúčastněte se naší další diskuse a diskutujte o roli jazykového vzdělávání v dnešní Evropě!

Více

Nový web EPALE – problémy a dotazy

České národní středisko EPALE by vás, členy komunity EPALE, chtělo požádat, abyste v této diskuzi sdíleli zjištěné nedostatky nebo vaše dotazy, týkající se například vkládání nového obsahu na platformu.

Více

EPALE diskuse: rozvíjení dovedností pro zdravý život v éře COVIDU!

Zúčastněte se diskuse a nenechte si ujít její přímý přenos!

Více