chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Elektronická platforma pro vzdělávání dospělých v Evropě

Blog

Täiskasvanute õpetamise headus mäluasutustes

10/12/2019
od Merle KOIK
Jazyk: ET

Elukestev õpe on mäluasutustes au sees olnud aastaid, ajaga on õpetamise suunad ja teemad aga muutunud. Muuseumid pakuvad erinevaid õpitubasid ja õppeprogramme täiskasvanutele, raamatukogudes keskendutakse täiskasvanute õpetamisel kõige enam raamatukogu kasutajakoolitustele ja infotehnoloogia-alastele koolitustele. Mäluasutustes on viimasel ajal suurenenud vajadus pedagoogide töökohtade järele, aga olukord muuseumides ja raamatukogudes on erinev. Kui Eesti muuseumides on täiskasvanute õpetamisega sihipäraselt ja reguleeritult tegeletud juba 25 aastat – esimene muuseumipedagoogi ametikoht loodi Eesti Vabaõhumuuseumi juurde 1994. aastal, siis raamatukogudes on olukord teine: haridustööga tegelevad spetsialistid oma põhitöö kõrvalt, nn õhinapõhiselt. Siit kerkivad ka mõneti erinevad vajadused ja probleemilahendused. Näiteks on raamatukogudes suur probleem selles, et raamatukoguhoidjate väljaõppega seotud õppekavade lõpetajatest asub raamatukogudesse tööle vaid ligikaudu 10%. Seega on suur puudus isegi erialaste oskustega noortest inimestest rääkimata pedagoogiliste oskustega töötajatest.

/sv/file/dsc6331jpg_dsc6331.jpg

V koolitajate mittekonverentsil „Koolituse headus“ kogunesid mäluasutustes toimuvast elukestvast õppest huvitatud osalejad arutlema teemal „Täiskasvanute õpetamise headus mäluasutustes on kompetentsete ja motiveeritud täiskasvanute õpetajate käes“.

Keskendusime arutelugrupis küsimustele, kas ja kuidas oleks võimalik mõjutada riigi/kohaliku omavalitsuse, asutuse ja töötajate tasandil seda, et mäluasutustes oleks rohkem asjatundlikke ning innustunud täiskasvanute õpetajaid.

Arutelu oli tuline ja arvamusi ning ettepanekuid oli palju, toon siin välja kõige enam kõlama jäänud mõtted:

1) riigi/kohaliku omavalitsuse tasandil

  • peaks tunnustama täiskasvanute õpetajaid ja tasustama nende tööd vääriliselt, sest kõige motiveerivamad on ikka pikk pai ja korralik tasu oma töö eest;
  • võiks luua võimalused näiteks pedagoogidele omandada mäluasutuste täiskasvanute koolitaja/pedagoogi kutse ja neid võimalusi igakülgselt populariseerida;
  • tuleks pakkuda riikliku programmi alusel temaatilisi koolitusi;
  • ülikoolide õppekavadesse peaks sisse viima täiskasvanute koolitaja kompetentside omandamisele suunatud ained;
  • rohkem tuleks korraldada riigi poolt rahastatud ja otseselt mäluasutuste töötajatele suunatud täiendusõppe koolitusi, mis oleksid järjepidevad;
  • nõuda mäluasutustelt töötajatele suunatud koolitusplaani koostamist;
  • korraldada raamatukogudele aastaauhindade konkurss (näiteks „Raamatukoguhiire“ või „Raamatukoi“ konkurss) ja tunnustusüritusena auhinnagala võttes eeskujuks muuseumide aastaauhindade konkursi „Muuseumirott“, see võimaldaks raamatukogudes tehtavat tööd tutvustada ja tunnustada sama huvitaval ning tähelepanuväärsel viisil nagu muuseumides;
  • korraldada õppereise, et oleks võimalik õppida kolleegidelt teistes mäluasutustes nii Eestis kui välismaal;


2) asutuse tasandil

  • tuleks tunnustada täiskasvanute õpetajaid ja tasustada nende tööd vääriliselt;
  • oleks tarvis luua raamatukogudes raamatukogupedagoogi ametikoht;
  • mäluasutused võiksid olla praktikabaasideks ülikoolidele ja teistele õppeasutustele, see võimaldaks tutvuda muuseumide-raamatukogude igapäevase tööga (mis tegelikult on ju väga mitmekülgne ja huvitav!) ja soodustaks noorte inimeste mäluasutustesse tööle asumist;
  • asutuses tuleks luua motiveeriv töökeskkond, varustada täiskasvanute õpetajad tänapäevaste töövahendite ja eraldi töökohtadega koolituste läbiviimiseks;
  • juhtkond peaks võimaldama ja toetama igal moel õppimist, korraldama järjepidevalt sisekoolitusi;
  • oluline on organiseerida töötajate asendamine koolituste ja töövarjutamise ajaks; asutustes, kus töötab vaid üks inimene, näiteks paljudes väikestes raamatukogudes, peaks töötaja asendamise organiseerima kohalik omavalitsus;
  • oleks tarvis korraldada rohkem õppereise ja leida võimalusi töötajate töövarjudena töötamiseks nii kodu- kui välismaal, see oleks nii motiveeriv kui ka hariv;
  • vajadusel tuleks täiendada ametijuhendeid, viia ametijuhenditesse sisse koolitaja või pedagoogi tööülesanded;
  • oleks vaja välja selgitada töötajate koolitusvajadus ja selle alusel koostada koolitusplaan;

3) töötaja tasandil

  • töötajad võiksid kasutada ära enda pädevusi mingil alal ja realiseerida oma huvisid ja oskusi andes neid edasi teistele täiskasvanutele (nt keeleõpe, käsitöö jms);
  • nii kolleegide kui ka asutuse juhi poolt saadud tunnustus ja samuti positiivne tagasiside koolitatavatelt annab motivatsiooni täiskasvanute õpetamisega tegeleda;
  • oluline on teadmine, et koolitustel osalemist toetatakse asutuse juhi poolt;
  • mäluasutuse töötaja, kui täiskasvanute õpetaja peaks võtma ise vastutuse oma oskuste arendamise eest;
  • töövarjuna töötamine ja kolleegilt-kolleegile õpe on väga arendavad tegevused;
  • õpetamine peaks olema eesmärgistatud;
  • oluline on pidev enesearendamine, ennastjuhtiv õppimine, enese töö hindamine, positiivsus ja kodanikuaktiivsus.

Lisaks arvasid arutelus osalejad, et mäluasutuste täiskasvanute õpetajad teevad tihti tööd missioonitundest ja panustavad aega õpetamisele ning enese oskuste arendamisele lähtudes sisemisest motivatsioonist.

Eksperdina arutelugrupis osalenud Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse juhataja Kaari Siemer võttis toimunud arutelu kokku nii: „Haridustöötajate positsioon Eesti muuseumides ja raamatukogudes on erinev. Arutelugrupis jäid kõige teravamalt kõlama just oma põhitöö kõrvalt haridustööga tegelevate spetsialistide mured ja vajadused: kuidas leida sellises situatsioonis motivatsiooni enesetäiendamiseks? Eelkõige tooks lahenduse mäluasutuse haridustöötajate selge määratlemine ja reguleerimine. Seejärel motiveerib inimest tema töö väärtustamine ja tunnustamine nii asutuse kui riigi tasandil ning töötaja arengut toetavad erialased koolitusvõimalused.“

Arutelu kokkuvõtet saab vaadata siit



Head blogipostituse lugejad, kui teid eelpooltoodud arutelu külmaks ei jätnud ja sellel teemal kaasa rääkida tahaksite, siis saate oma arvamuse lisada postituse alla kommentaarina.
Julget kaasamõtlemist!

--

Merle Koikmerle@lib.werro.ee, Võrumaa Keskraamatukogu arendusjuht, koolitaja ja EPALE saadik alates 2017. aastast. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaubandusökonoomika erialal ja täiendanud oma teadmisi paljudel erinevatel koolitustel.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn